EESTI PANK: suurte kupüüride järele vajadus puudub
(7)
Eestis on elektroonilised maksekanalid teinud suurt võidukäiku ning sularaha osatähtsus majanduses järjest väheneb.
Kui me ei saaks teha kaardimakseid ja teisi elektroonilisi tehinguid, siis peaks 12 miljardi krooni asemel olema Eestis ringluses viis korda rohkem sularaha ehk 60 miljardit krooni.
Kaardiga maksmine ja e-maksed võidavad üha enam populaarsust, aga kindlasti ei kao ka sularaha kuhugi.
Eestis võib viie aasta pärast käibel olla euro ning hetkel ei ole Eesti Pank teinud ühtegi otsust, mis tähendaks muutusi Eesti raha nominaalide struktuuris. Sularaha puhul peab arvestama, et igal rahatähel on oma "tasuvusaeg", mis ulatub 4-5 aastani. Seega nominaalide struktuuri muutmine peab olema kaalutletud otsus, mis arvestab poolt- ja vastuargumente.
Suurema väärtusega kupüüride puhul suureneb võltsingute risk. Samuti tuleb küsida, kas on suurtel rahadel turgu?
Päevaleht Online'i lugejad võiks meenutada, kas nad on kunagi tundnud vajadust 1000-kroonise rahatähe järele? Teisalt on meie suurim nominaal, 500-kroonine, väärt 31,96 eurot, mis rahvusvahelises võrdluses on üsna väike.
Lätis on käibel 50-, 100- ja 500-latine, Leedus 200- ja 500-litine, mille kõigi väärtus eurodes on kõrgem kui 500-kroonisel.
- kommentaar on kirjutatud Indrek Mustimetsa artiklile "Lennart Meri portree tuhandekroonisele" -
 |
  |
 |
