EERO EPNER: miks Kanteri katsete ajal oli blackout?

Suhteliselt totter lähenemine.

Tiibet on olümpiamängude ajal saanud rohkem tähelepanu, kui kogu eelnenud aasta jooksul kokku. Mis ongi põhiline! Mida rohkem osalejaid riike, seda rohkem saab tähelepanu ka Tiibet ja Hiina.

Lihtne!

Hmm, siiski parandan - Tiibet on selle aasta jooksul tänu olümpiale saanud rohkem tähelepanu kui kolme eelmise aasta jooksul kokku. :D

Eero, olümpiarõngad ongi natside leiutatud, niiütelda "arheoloogide" poolt välja kaevatud, haakristi kõrvale. Need ongi ühe ja sama asja kaks külge.

blackout
blackout
blackout

Hea idee poolt ei v6idelda vale ja pettusega.

Ühest küljest toetame Tiibetit ja tegime seda just ikka olümpiamängude paiku, teisest küljest on meil nüüd hull sõber, keda me igakülgselt toetame ja kes kasutas nimme olümpiamänge kattevarjuks lühikese sõja võitmiseks............
Siin on midagi jube räiget peidus, kus eestlane muidugi jälle esirinnas ja ninapidi sees.

Ükskõik kui head kavatsused nullitakse sellega, kui vahendiks valitakse pettus ja lollitamine.
Mitte kellegi empaatiavõimet ei tõsta teda narrides ja pettes. Sellise teguviisiga saavutatakse ka headele ja õigetele eesmärkidele vastupidine tulemus.
Eriti dramaturg võiks ju teada, et 90% sõnumist ei saada mitte sõnade tähendusest, vaid viisist kuidas see öeldakse. Väga suur ämber.

Natukenegi mõtlev, viisakas, tagasihoidlik eestlane tõmbuks nüüd natuke oma tiibetivõitluses tagasi, mitte ei hakkaks veel teatri kaudu rahva südametunnistusele rõhuma.
Totter, et mitte öelda rohkemat.
Kui meil ikka eneseväärikust ja oma mõtlemist veel on, siis ei peaks me mitte sellise teatrirahva poolt korraldatud reklaami ohvriks minema.
Egas see pole miski "Saaremaa viin" kus te samuti kaasa lööte.

Keegi ei oota Eurovisiooni pianistide konkursilt poliitilist sõnumit. Miks peaks Olümpiamängud politiseeritud olema? Küll oleks tüütu, kui iga tegelane roniks poodiumile oma poliitilise sõnumiga - Iisrael, Pakistan, Tiibet, Quebec, kliimasoojenemine, kaelkirjakute väljasuremine, HIV, nälgivad lapsed ...

Autoril nähtavasti puudub empaatiavõime, et sellisele käigule üldse välja läks. Aga mis siis, kui paljud osalejad annetasid Gruusiale raha, osalesid Tiibeti miitingul? Kas eestlase medalivõidule kaasaelamine välistab Tiibeti ja Gruusia sündmustele kaasaelamise? Aga mis siis, kui seesama empaatiavõime, millega pisarsilmil Kanteri spurti vaadati, aitab kaasa elada Gruusiale. Või ütleb autor, et rahvusena pole meil ühtsustunnet, identiteeti tarvis, kuid teiste probleemidele oleme kohustatud kaasa elama. Haihtu, kahepalgeline võltsmoraalijünger!

Kui kulka arutab N099 toetussummasid, tõmman rubilniku välja

nu jah esiteks on olypiamängudel kindlad reeglid mille järgi sportlased ei tohi esineda poliitiliste avaldustega nii et ses osas on kogu see lugu yles ehitatud nagu pisut vildakale eeldusele et sportlastel justkui puuduks tahe ja empaatiavõime ;) asi on lihtsalt selles et nad ei tohi teha poliitilisi avaldusi ;) ps. huvitav oleks muidugi teoretiseerida teemal milliseid poliitilisi avaldusi oleks me kuulnud vene sportlastelt gruusia ja oseetia kysimuses kui need poliitilised avaldused oleks olnud olympial lubatud?

millegipärast mõningad kultuuri inimesed arvavad et neil on õigus sekkuda sportlaste siseasjadesse ja neid mõnitada ja kritiseerida jne. pole nagu veel kuulnud et sportlased kutsuks inimesi yles teatrit või mõnda kirjaniku boikoteerima ;))
kysimus jääb kumma seltskonna empaatiavõime ja kultuursus on ses osas suurem ;))

nooo, eestlaste empaatiavõime avaldub kahjuks ainult teemadele, mis toimub Eestist väljas. Pole näinud No99 avaldamas meelt Eesti laste halva olukorra pärast vms, vahet pole. Niikaua, kuni muu maailm on oma linna/maa/küla probleemidest tähtsam, ei saagi midagi paraneda. Aga lihtsam on tähelepanu saada võib-olla ja tundub kuidagi tähtsam/võimukam/aga vot me nüüd ütlesime_tegime... Ega see pole ainult konkreetse juhtumi küsimus, asi ju laiem :(
Eks isegi kahtlesin, kas on Pekingisse minek eetiline... Ei oma hetkelgi selget seisukohta. Kuid samamoodi, nagu tiibetlastele, on ka maailma sportlastele asi peaaegu nagu elu küsimus, mastaabid teised vaid, kas pole?!

mõtestatud, st mitte ainult esteetilisele naudingule pretendeeriva kunsti ja kultuuri ülesandeks ongi reageerida ühiskondlikele valukohtadele ja panna inimesi mõtlema ja arutlema. minu meelest saavutas no99 trikk selle väga hästi.

no99 etendused on vägagi terava sotsiaalse närviga ka selles osas, mis toimub nö me oma külas; teisest küljest aga "ei ole üksi ükski maa", st maailmas toimuv mõjutab ka meid ja vastupidi.

no seda tegevust võib ka lihtsalt egotrippiks nimetada või noh teisisõnu väike reklaam oma teatrile ehk ;) ma usun et enamus i8nimesi teadas niikuinii juba ennegi et maailmas on palju piirkondi kus käib sõda ja kus pole ka demokraatiat nii et ses suhtes mingi yhe eesti teatri teghevus nyyd kyll mingit uut infot ei andnud ;)

Just sport lasi nõukogude ajal eestlastel olla eestlased. Meie võidetud kullad NL koondises olid siiski Eesti kullad ning esimese iseseisvuspüüdlust tõestava asjana taastati Olümpiakomitee. Oli se Arnold Green mis ta oli, kui Olümpiakomitee esimese presidendina oli ta asendamatu.

Nii samuti on ka Tiibetiga. Nad pole võibolla eriti sportlikud ja nendelt ei tasu loota sportlikke tipptulemusi, kuid Eesti võidetud kuld Pekingis oli just selle tõestuseks, et ükskord okupeeritud väikeriik võib teha iseseisvaid tegusid. Ja ka Tiibet saab ükskord vabaks, kuigi selle avaldumine võib toimuda teisiti, kui me siin Läänes oskaksime ja tahaksime uskuda.

Seega, oli NO99 tegevus Eesti OM kulla võitmisel pigem Hiina RV tsensuurile sarnanev vaigistamistegevus, näitamaks et kunagi okupeeriutd riigid ei saa ega tohi iseseisvad tulemusi saavutada, kui toetusavaldus okupeeritud ja enesemääramisõiguteta rahvastele.

Dramaturg??? Räägi parem sellest, kui palju punahiinlased sulle selle aktsiooni eest maksid.
Kui palju maksavad praegusel ajal dramaturgide aated?
Viimasel ajal on hakanud seoses Tiibetiga tulema niipalju petmisega seotud uudiseid, et see paistab riikliku propagandakampaaniana. Punahiina vist hakanud Tiibetile pätikujundit looma.

Rahvusvaheline olümpialiikumine on olnud pidevalt poliitilise surve all ja jääb ka tulevikus. Olümpiamängude boikott on suurepäraseks võitlusvahendiks mis paelub suure tähelepanu. Ka kõik need Tiibeti väljaastumised olid täpselt ajastatud Pekingi mängudele. Inimlikult on see kõik mõistetav kuid olümpialiikumine peab tegutsema poliitikaväliselt. Asudes mingi poliitilise nõudmise, eelistuse või sõnumi taha kirjutab ROK alla oma surmaotsusele. Ja poliitilised nõudmised ei lõppe mitte kunagi.