EDGAR SAVISAAR: tallinlased on oma linnaga rahul

Tallinn on elanikusõbralik linn, seda nii kodukoha kui omanikutunde poolest. Helsingis ilmus rahvusvahelise võrgustiku Urban Audit võrdleva statistika kogumik. Seal oli küsimus, mis esitati 258 erineva linna kodanikele, kas olete rahul eluga oma linnas? Tallinn oli Euroopa linnade seas neljandal kohal. Tallinlased on oma linnaga rahul.

Tallinn on solidaarne. Selle all mõistame seda, et linnas oleks kõigil hea elada: nii noortel kui vanadel, nii edukatel kui vähem edukatel. Me oleme tõstnud, ning tõstame veelgi, eakatele makstavat hinnatõusu kompenseerimise summat. Ehitame munitsipaalkortereid sundüürnikele, lastekodulastele ning ka noortele peredele. Peatselt lõpetame 2003. aastal alustatud programmiga „5000 eluaset tallinlastele“ ning praegu käib juba uue sarnase tegevuskava ettevalmistamine.

Tallinn on solidaarne, see tähendab, et me vajame vähem kindlustatutele sotsiaalmaju ning majutusüksusi. Kaasame töötuid heakorratöödele ning loome neile pesemisvõimalusi.

Tallinn on turvaline. Alates sellest aastast töötab Munitsipaalpolitsei 24 tundi ööpäevas. Hea koostöö on ka riigipolitseiga. Näiteks turvakaamerate ning kainestusmaja rajamise küsimustes. Leping kainestusmaja rajamise kohta kirjutatakse alla veel sellel kuul.

Oleme jõudsalt võidelnud inimeste liigse alkoholilembusega. Müügipiirangud alates kella kaheksast õhtul ja ranged hoiatused poodidele, kes müüvad alaealistele alkoholi.

See, et meid toetab 69 protsenti Tallinna elanikest on meile väga tähtis. See, et meid toetab Harju maakond on sama tähtis.

Kui mõni aasta tagasi oli Harjumaal ainult neli valda, kus kehtis öine alkoholimüügi keeld, siis nüüd on alles kaks valda, kus seda ei ole. Tendents on selge.

Turvaline Tallinn. Teeme koostööd politseiga ülekäiguradade valvamisel, investeerime lasteasutuste tulekahjusignalisatsioonide paigaldamisse.

Liiklev Tallinn. See, et me paneme igal aastal ligi 400 miljonit krooni tänavate remonti ja rekonstrueerimisse on hoopis teine summa kui veel neli-viis aasata tagasi. Käesoleval aastal sai valmis Smuuli viadukt ja Magistrali ristmik. Ehituses on veel Männiku tee laiendus, Veerenni liiklussõlm, samuti rajasime Pirita ühistranspordi raja.

Roheline Tallinn. Rohelise pealinna idee leiab Euroopas üha rohkem toetus. Tallinn keskendub oma linna roheluse hoidmisele. Kui vaadata statistikat, siis Tallinn on palju rohelisem linn kui Tartu.

Iga suurema planeeringu ning projekti puhul tehakse põhjalik keskkonnaanalüüs, järgmisel aastal valmib ka planeering rohealadest.

Elanike prügi ja jäätmeprobleemide lahendamine jätkub. Oleme avanud kompostimisväljakud, soodustame jäätmete liigiti korjamist.

Eluterve Tallinn. Inimeste tervisega seonduv. Kõigile peab olema tagatud arstiabi, koolides peavad olema tervishoiukabinetid, linn peab toetama vähem kindlustatud inimesi ravimite ostmisel.

Elamisväärne Tallinn. Elukeskkonna arendamine, laste mänguväljakute ehitamine jätkub. Kvartisiseste teede arendamine jätkub, sellele tahame me järgmisel aastal erilist tähelepanu pöörata.

Algatatud on linnaosade ühisplaneerimine. Prioriteediks on saanud projekt „Tallinna avamine merele“. Seoses sellega peaks lahenema ka linna haldushoone ehitamise küsimus.

Aastaks 2011. tahame kanaliseerida kogu linna. Meie pargid, puhkealad, purskkaevud ning kogu haljastus, mis linna sobib on edasi arenenud.

Ettevõtlik Tallinn. Me oleme väga rahul sellega, et on loodud ettevõtlusinkubaatoreid. Samuti stardiabisüsteem, messitoetused. Hea meel on selle üle, et tööstusparkide vastu on huvi suur. Lasnamäel betooni tänaval algatati tööstuspargi teine etapp ja ma arvan, et see on paljudele ettevõtjatele väga tähtis.

Haritud Tallinn. Varasematel aastatel kulutas linn koolide remondiks 100 miljonit krooni ning aastaga suudeti korda teha keskelt läbi üks kool. Nüüd me tegime aastaga korda seitse kooli. Aasta lõpuks avame veel ühe ning järgmisel aastal valmib 10 kooli.

Kui varem remonditi koole jupi kaupa ja nad lagunesid enne kui me jõudsime neid renoveerida, siis nüüd koostöös erasektoriga oleme me selles valdkonnas edasi läinud.

Kui me kuulutasime välja programmi, et igale lapsele lasteaia koht, siis meil oli lasteaia järjekorras 3695 last. Tänase päeva seisuga on see arv vähenenud üle poole 1626 peale.

Sellel sügisel avati 27 uut lasteaiarühma. Avati Kelmiküla lasteaed. Järgmisel aastal tulevad uued lasteaiad Nõmmele ja Piritale. Selle aastaga tuleb juurde ligi 1000 lasteaia kohta. Ma arvan, et mõne aasta pärast võime öelda, et lasteaiakohtade probleem on Tallinna jaoks minevik.

Selle aasta üks põhisündmusi oli Tallinna valimine 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Mul on hea meel öelda, et see ei ole ainult Tallinna asi, vaid hõlmab kogu Eestit ja me teeme koostööd kõigi linnade ja valdadega selles küsimuses.

Üks meie järgmisel aastal algavaid suuri ettevõtmisi on kultuurisõbraliku Tallinna raames Linnateatri uue hoone ehitus. See on saja aasta jooksul esimene spetsiaalselt teatrile ehitatav hoone pealinnas. Ja ma olen väga rahul, et me oleme sellise otsuseni jõudnud.

Kultuurisõbralikust Tallinnast rääkides nimetan veel bastioni käike, mis on linna külaliste ja ka linlaste seas saanud väga populaarseks. Nüüd me ühendame need käigud veel Kiek in de Kökiga, paigutame sinna Läänemeremaade suurima kaitserajatiste ekspositsiooni.

Linn toetab noorte algatatud projekte ning üliõpilasorganisatsioone. Kaks märksõna: õpilasmaleva töö ja õpilasmaleva populaarsus.

Tallinnas on nüüd ka oma tudengimaja. Ma arvan, et see on noorte poolt väga hästi vastu võetud otsus.

Enne kui tekkis programm Eesti liigub, oli olemas, ja on ka praegu, programm Tallinn liigub. Mul on hea meel, et Olümpiakomitee ja selle president idee omaks võtsid ning nüüd hakkab Tallinna liikumine üle kasvama kogu Eesti liikumiseks. Meist võetakse eeskuju, meiega tehakse koos.

Kaks aastat on läbi. Ekvaator on ületatud, kui meresõiduterminoloogiat kasutada.

Linnavalitsus jätkab samal kursil ja sama edukalt.