Debatt: Kas kohtuid kummitab politiseerumisoht?

•• Ajakirjanik Sulev Valner osutas Eesti Päevalehes, et kui kaksteist riigikohtunikku teevad uue kohtute seaduse eelnõu kohta kriitilise avalduse, siis peab asi olema tõsine, sest valdavalt eelistavad riigikohtunikud ju vaikida. Nad on näinud uues eelnõus kohtute politiseerimise võimalust. Jaan Ginter, kuidas teile tundub, kas nende hinnang on asjakohane?

Ginter: Olid konkreetsed sätted, kus seda ohtu näha võis, ja kui me vaatame eelnõu, nagu ta riigikogus on, siis sinna on kahjuks jäänud veel sätteid, mis politiseerimise ohtu süvendavad. Sealt on küll hulk selliseid sätteid ka juba ära kadunud. Alguses oli sees ka selline võimalus nagu kõigi kohtunike sobimatuse tõttu ametist vabastamine. See on õnneks kadunud. Aga kõik kohtute juhid on ikka veel sobimatuse tõttu vabastatavad. Ja kui teiste kohtujuhtide puhul on diskretsioon (valikuvabadus otsuse tegemisel – toim) ära määratud – peab olema näidatud, et koostöö ei sobinud kõr-gema astme juhiga –, siis kõige kõrgema, riigikohtu juhi puhul on diskretsioon jäetud täiesti piiramata. Kui lugeda riigikohtunike arvamusi, siis üks punkt, mis neid häirib, ongi see, et riigikohtu esimehe positsioon muutub uue eelnõu järgi poliitiliselt palju kergemini mõjutatavaks.  

•• Riigikohtu esimees on seega aidanud välja töötada seadust, mis tema enda tooli kõigutab?

Ginter: Riigikohtu esimehel on praegu väga tugev seljatagune nii presidendi kui ka riigikogu näol. Oht on aga siis, kui meil on selline riigikohtu esimees, kellel sellist seljatagust ei ole. Meil on korralised valimised ja koalitsioon vahetub vahel päris tugevasti.

•• Märt Rask, osutasite, et kohtute seaduse eelnõu kriitikaga on 12 riigikohtunikku astunud poliitikasse ja et riigikohtunikke võib häirida võimalus, et Eestis tekib kohtusüsteem, mis on efektiivne. Ma saan aru, et praegune kohtusüsteem ei ole siis efektiivne?

Rask: Selles, et riigikohtunikud oma seisukohti avaldavad, ei ole midagi taunitavat. Ei ole ühtegi eelnõu, mida oleks nii pikalt kohtunikkonna osavõtul arutatud. Kõik väited, et pole saanud osaleda, pole tõesed. Riigikohtu üldkogul on seda kahel korral arutatud, peale selle kohtunike täiskogul eelmise aasta jaanuaris ja mais, 18-liikmeline kohtunikest koosnev eksperdigrupp töötas selle kallal. Väide, et ainult üks kohtunik on osalenud selles töögrupis, ei vasta tõele. Virgo Saarmets on nüüdseks Tallinna ringkonnakohtu kohtunik. Faktivigu on selles hinnangulises dokumendis veel…

•• Ma sain asjast nii aru, et osaleda on saadud küll, aga neid pole arvestatud.

Rask: Eelnõu polegi võimalik nii kokku panna, et kõigiga arvestataks. Sel juhul ei sünni seadust üldse. Kõik need eriarvamused on riigikogule edastatud. Aga – maailmas pole midagi uut. 29. jaanuaril 2002 andis riigikohus üldkogu tasandil praegu kehtiva kohtute seaduse kohta hinnangu: eelnõu on kõlbmatu! Ajalugu kordub. Ülevoolavalt emotsionaalses stiilis arvamusavaldus juhib arutelu valele teele. Ma soovitan kõigile: eelnõu läbitöötamine annab olulise eelise eelnõust arusaamiseks. Riigikohtunikest oleks olnud palju rohkem kasu, kui nad oleksid eelnõu viimase variandi läbi töötanud.

•• Riigikohtunikud siis ei ole seda varianti läbi töötanud?

Rask: Selles kirjast nähtub küll nii.

•• Riigikohtunike näol oleks seega tegemist justkui ülikonservatiivse jõuga, kes summutab kõik muudatused. Järsku ongi meie kehtiv korraldus parim võimalik?

Rask: Nii see pole. Ma ei taha rääkida sellest, mitu distsiplinaarasja meil kohtusüsteemis viimaste aastatel olnud on – sellest räägin ma parem riigikogule. Ma ei taha meelde tuletada, et päris mitu kohtunikku on kriminaalvastutusele võetud. Ma ei taha rääkida, et õigusmõistmise aeglus või õigemini selle korrakohasus annab võimalusi selle tugevaks edasiarendamiseks. Minu vastas istuv lugupeetud akadeemiliste ringkondade esindaja mainis ka politiseerimise ohtu. Tuleb aga küsida, et juhul kui õigusemõistmine riigis ei toimi, siis kuidas peaks riigikohtu esimehe tagandamine toimuma. Ja see on päris keerukas mehhanism, mida ühegi teise põhiseadusliku institutsiooni puhul pole. See ei sõltu ainult presidendi suvast, ei sõltu parlamendi otsusest, see on avalikkuse ees toimuv diskussioon. Tegelikult ei vabastata riigikohtu esimeest kohtunikuametist,

vaid esindus-administratiivsetest funktsioonidest. Ja kui te ütlete, et sellist vabastamist ei ole tarvis, seda otsustab riigikogu, siis pole ju ka mõtet riigikohtu esimehe käest küsida, miks näiteks kohtusüsteem ei toimi. Kellegi käest peab seda saama küsida. Või kui seda varianti eitatakse, siis tuleb seadustest välja võtta ka see, et riigikohtu esimees teeb riigikogule ettekande kohtukorralduse toimimisest. See on parlamentaarse järelevalve küsimus.

•• Kohtusüsteem ongi siis kontrollimatu?

Rask: Kohtusüsteem ei saagi olla väljast poliitiliselt kontrollitav. Kohtusüsteemis on üks asi kohtumõistmine, mis toimub aste-astmelt, ja sinna pole poliitikutel administratiivsete hoobadega asja. Teine asi on kohtusüs-teemi kui riigivõimu halduse pool. Kui need kaks asja segamini aetakse, mida kahetsusväärselt tehti 12 riigikohtuniku kirjas, siis läheb kogu asi sassi. Kõik järelevalve ja riigikohtu esimehe näited baseeruvad kohtute haldamise, mitte õigusmõistmise seisukohal.  

Ginter: See ongi asi, mille üle on Eestis pikalt vaieldud, nimelt: kuskohas peavad kohtud sõltumatud olema? Kas nad peavad olema sõltumatud ainult konkreetseid kohtulahendeid tehes või kogu oma tegevuses, nagu põhiseadus kirjutab? Selle pärast tuligi see, miks 2002. aasta eel-nõuga rahul poldud.

•• Mis teie hinnang on: kui paljud kohtunikud seda eelnõu pooldavad, kui paljud on vastu?

Ginter: Kui vaadata hääletustulemusi eri struktuurides, siis kaks kolmandikku on vastu, üks kolmandik poolt.

•• Millest see ikkagi tuleneb?

Ginter: Haldamisse on tulnud sisse täitevvõimust tuttavaid atribuute ja praktika on siis näidanud, kuidas politiseerimine sel juhul käib. Meil oli pikka aega ettekujutus, et me suudame tagada, et maavanemad on apoliitilised. Nii oli hulk aastaid, kuni järjest vähem nimetati neid ametisse apoliitilisena. Samamoodi on kantslerite puhul, kes ka pidid olema apoliitilised. Politiseerimine tõi ka võimaluse vabastada ametist koostöö sobimatuse tõttu. Samad sätted on nüüd ka kohtute puhul eelnõusse sisse toodud.

Rask: Mis puudutab kohtunike kolmandikulist toetust või kahe-kolmandikulist vastuseisu kohtute seaduse eelnõule, siis minu hea akadeemiline sõber on eksiteele viidud. Küsimus, mis hääletusel kõlas, oli: kas kohtunike initsiatiivil eelnõu esitamiseks on õige aeg? Millal õige aeg on, see on iseküsimus. Eelnõu tervikteksti ju KHN kui kohtute esindusorgan septembrikuus arutas ja toetas (KHN – kohtute haldamise nõukoda, kuhu kuuluvad riigikohtu esimees, kaks riigikogulast, viis kohtunikku, advokatuuri esindaja, riigi pea-prokurör ja õiguskantsler) ja see saadeti – tõsi, napi häälteenamusega – edasi.

Ginter: Just see tekitaski kohtunike seas ohutunnet. Kui juba praeguse koosseisuga läheb kohtute esindusorgan kohtunike arvamusest mööda, siis uue koosseisuga (eelnõu järgi moodustamise põhimõtted muutuvad – toim) tundub seis neile veelgi hullem.  

Rask: Viimased arengud on sellised, et paljud riigid Euroopas liiguvad vähemal või rohkemal määral haldusmudeli poole, mida meie siin eelnõus kajastasime. Poolas on ta juba tehtud, Taanis juba tehtud, Soome püüdleb sinnapoole. Minu hinnangul on vaidluse sisu selles, kas me jätkame senise kohtuhaldusmudeliga, mis on iseloomulik Saksamaale, Austriale, või läheme tänapäevase mudeli suunas, kuhu liigub suuremal määral ülejäänud Euroopa.

Ginter: See on üks punkt, kus oleme ühel arvamusel. See, et kohtute haldamine läheks üheks süsteemiks, on väga hea idee. Ainult et kohtunikud ei näe, et eelnõu paneks selle  mudeli siin niimoodi tööle, et hoiaks kohtute sõltumatuse alles, ja ka minul on selle puhul hulk kahtlusi.

Rask: Eks vaidlus selle üle, kes millal nägema hakkab, võib kesta veel pikalt. Aga siin ongi vahe, kas kohtunikkond tahab selle seaduse üle ise otsustada või ta ütleb oma arvamuse ja seadus-andja, kelleks on riigikogu, otsustab. Mina arvan, et viimane variant on õige.

•• Mil määral saab riigikohtu esimees kohtusüsteemi oma näo järgi muuta?

Rask: Ühtegi otsust ei langetata nõnda, et riigikohtu esimees ütleb: teeme nüüd nii. Ühisosa leidmine on sõltumatute kohtunike puhul päris raske protsess. Tavaarusaam sellest, et riigikohtu esimehest oleneb, kuidas üks või teine kohtuotsus tehakse, on sedavõrd primitiivne, et sellega ei tahakski vaidlema hakata. Riigikohtu esimeest võib ju kottida nii- või teistpidi, kuid otsustavad ju teised.

Ginter: Kui me vaatame Eesti kohtunike ametisse nimetamise skeemi, siis riigikohtu esimehest hargneb laiali üks puu ja kui me kujutaksime ette väga imelike protseduuride kaudu ametisse saanud halba riigikohtu esimeest, siis temast sõltub kõigi teiste kohtunike ametisse nimetamine. Kui me peaksime sattuma olukorda, kus meil on riigikohtu esimees, kes soovib kohtunikkonna poliitiliselt ümber kujundada, siis uue seaduse kohaselt oleks seda võimalik teha.

Rask: Riigikohtu esimehel on võimalik protsessi mõjutada. Kuid – kõik kohtunikukohad komplekteeritakse avaliku konkursiga. Kõigi, ka riigikohtunike valimise puhul kutsutakse kokku riigikohtu üldkogu, kus kuulatakse inimene ära.

•• Millest see tuleb, et te ei suuda oma lähemaid kolleege aastatega veenda kohtute seaduse eelnõu headuses? Kas teie veenmisjõud on aastatega raugenud?

Rask: Ega riigikohus ei ole perekond. Mis näitab väga ehtsalt seda, kui vaba on riigikohtunik oma otsustes.