Kas Saksa väes teeninud tuleks kuulutada vabadusvõitlejaiks?

Andri Ollema
Eesti leegioni sõprade klubi juhatuse liige

Need, kes relv käes kommunismi vastu võitlesid, olid kindlasti vabadusvõitlejad. Vabadusvõitlejaks nimetamine annaks neile inimestele südamerahu tagasi. Kuuskümmend okupatsiooniaastat pidid nad niigi elama madalamal kui muru.
Kas toona oleks siis olnud mingit võimalust, et eestlased oleksid saanud Teises maailmasõjas võidelda kuidagi Eesti mundris ja Eesti eest? Lõppude lõpuks osales ju sõjas Eesti rahvas oma selgete seisukohtadega. See seisukoht on juba arvude baasil näha, ega muidu poleks nii paljud eestlased võidelnud Saksa sõjaväes. Ameeriklased ja inglased meile ju appi ei tulnud, nemad mängisid oma mängu.
Meie, eestlased küll Saksa ja Nõukogude okupatsiooni võrrelda ei saa. Ma ei usu, et Punaarmees võidelnud eestlasi saab kõiki ühe nimetaja alla panna, kuid kindlasti võitlesid nad valel poolel. Need, kes sunniviisiliselt viidi Punaarmeesse või tööpataljonidesse, on kindlasti kommunismi ohvrid. Seal surid paljud ning see on väga suur tragöödia.
Mida on soomlastele ette heidetud, et nad Teises maailmasõjas olid Saksamaa liitlased ja oma Talve- ja Jätkusõja ajalugu sirgeselgselt räägivad? Kisa võib tulla, aga varem või hiljem vaibub see tsirkus.

VASTU

David Vseviov
ajaloolane

Ma ei oskaks inimeste tegusid hinnata lähtuvalt mundritest, ma lähtuks ainult konkreetsetest inimestest personaalselt. Nii, nagu me oleme teinud seda ka teise mundri puhul.
Kurjategijaid on sõja ajal olnud kõikides mundrites. Nii nagu me ei saa rääkida Punaarmeest kui vabastajatest või ainult kurjategijatest, ei saa sama kehtida ka teise poole kohta. Saksa mundris sõdinud ei olnud liitlaste jaoks automaatselt kurjategijad. Järelikult ei saa nad olla ka automaatselt vabadusvõitlejad. Ei usu, et see seisukoht oleks lääne suunal kergesti kaitstav. Saksa mundri selga pannud belglased ei ole kindlasti vabadusvõitlejad, Eesti kontekst on siin küll erinev.
Pole ilmselt mõtet rääkidagi, milline kisa läheb lahti ida poolt – seda kõike võib ignoreerida. Kuid kas praeguses situatsioonis, arvestades Venemaa valimiste olukorda, oleks vaja anda valitsevale Venemaale kätte nii rasvast propagandistlikku konti? Inimeste tähelepanu on ju vaja sellistes olukordades kanaliseerida ja variandiks on pisike kuri naaberriik.
Ma ei arva, et see samm oleks praegu mõistlik. Aga ega kõike ei peagi loosungite tasemel tegema, inimestest võib lugu pidada ka teisiti. Võiks näiteks hoolitseda nende toimetuleku ja tervise eest.