ANNIKA JAANSOO: kultuur Eesti moodi
(26)
Selle aasta jooksul on aida tähtsus üleriigilises, aga muidugi ka kohalikus kultuurielus ainult suurenenud. Esimese tegutsemisaasta kokkuvõttena tahan aga küsida, kas väga head kultuuritegelased ja Eesti asja ajajad näitavad end ka kompetentsete juhtidena, kes suudavad lisaks kultuuri edendamisele tegeleda maja haldamise argiste küsimustega?
Miks tõstatan peoeufoorias ja sünnipäeva järellaines selliseid kriitilisi küsimusi? Mind seovad Pärimusmuusika Aidaga eelkõige ärihuvid – olles majas asuva kohviku omanik ning nähes maja haldamise köögipoolt, on mul tekkinud tõsine kartus, et praeguse juhtimisstiili jätkudes ei pruugi me Pärimusmuusika Aida teist sünnipäeva tähistada.
Lisaks maksumaksja raha kontrollimatule raiskamisele ei suudeta parandada ka juba maja projekteerimisel ja ehitamisel tehtud vigu, mis pikemas perspektiivis hakkab segama maja toimimist.
Need kõlavad väga tõsiste süüdistustena Pärimusmuusika juhtkonna aadressil, kuid minu eesmärgiks ei ole kedagi risti lüüa, vaid osutada kiiret lahendust vajavatele probleemidele. Ja et need on probleemid, selle peale tuleb iga tervemõistuslik inimene, kes natukenegi tutvub maja argiolmega.
Miks ei moodustanud maja haldamiseks sihtasutust?
Pärimusmuusika Aita haldab mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus, mis on endale nime teinud Viljandi folgifestivali korraldamisega. MTÜ eesotsas seisab üheliikmeline juhatus – folgipealik Ando Kiviberg.
Majale on moodustatud ka nõukogu, mis koosneb kohalikest kultuuritegelastest ja poliitikutest. Nõukogul ei ole siiski kontrolli võimalust MTÜ tegevuse üle, vaid see on loodud pelgalt nõuandva institutsioonina.
Igapäevaste küsimustega, st kontsertide ja ürituste korraldamise, kogude haldamise ja pärimusmuusika huviliste õpetamisega tegelevad maja 28 koosseisulist ja 16 projektipõhist töötajat – kokku 44 inimest.
Tõsi see on, et ait on oma kõrgetasemelise kultuuriprogrammiga publiku hulgas väga armastatud ning näiteks kogu aprillikuu, mis on üritusi täis pikitud, on suurelt jaolt juba välja müüdud.
Kuid kui nii eduka tegevuse puhul tuleb siiski ette probleeme töötajatele palga maksmisega või muude maksekohustuste täitmisega, siis peaks mõtlema töötajaskonna rakendamisele nii, et nende hulgas ei toimuks üksteise tööülesannete dubleerimist.
Võimalik, et töötajate rohkus ei olekski Pärimusmuusika aida puhul probleemiks, kuid küsimusi tekitab see, et samale aadressile on registreeritud Ando Kivibergile kuuluv ettevõte EstTrad Music OÜ, mille tegevusaladeks on äriregistri andmete kohaselt kontsertide korraldamine ja esinejate maaletoomine – nagu ka Pärimusmuusika aidal.
Kas tõesti on kultuuriloomes töömaht nii suur, et vajatakse oma põhitegevuse teostamiseks nii palju abi, et tuleb moodustada eraldiseisev sama tegevusalaga ettevõtte? Ja kui see tõesti on nii, siis mille eest saavad palka maja enda töötajad?
Tagantjärele võib küsida, miks andis Viljandi Linnavalitsus Eesti kultuurile nii olulise Pärimusmuusika Aida hallata mittetulundusühingule, mitte ei moodustanud maja haldamiseks sihtasutust?
Teadaolevalt ei pea MTÜ oma tegevusest avalikkusele aru andma, tema majandusaasta aruanded esitatakse sarnaselt äriettevõtetele ning kui üldse MTÜ juhataja soovib moodustada MTÜ-le nõukogu, siis sellel ei ole mitte järelevalve, vaid nõuandev funktsioon.
Ehk siis, milleni tahan jõuda – MTÜ tegevus on väga raskesti kontrollitav. Ettevõtmist rahastatakse aga suures osas otse maksumaksja taskust ning avalikkuse huvides on ka selle rahakasutuse kontrollimine.
Seda enam, et tegemist ei ole sugugi väikeste summadega – esimene tegutsemisaasta on näidanud, et aasta jooksul käib avalikku raha majast läbi ligikaudu 6 miljonit.
Laske kultuuri tegemise majade juhtimisargipäevaga tegeleda proffidel
Pärimusmuusika Aida juhtimise kitsaskohad tulevad aga selgelt esile märksa argisemates valdkondades, mille puhul ei ole otseselt tegemist kultuuri ja selle korraldamisega, vaid selle korraldamiseks soodsate tingimuste loomisega.
Pärimusmuusika Keskuse maja on omanäoline ja kaunis ehitis Viljandi Lossimägedes ning kutsub oma väljanägemisega nautima kultuuri ja unustamatut vaadet ajaloolisele ümbrusele.
Kas aga pärimuse hoidmise hoone on tõepoolest valmis? Jah, kui vaadata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele esitatud projektide lõpparuandeid. Ei, kui vaadata maja tegelikku seisukorda – ventilatsioon ei tööta, konditsioneer hakkab tööle alles siis, kui väljas on temperatuur +17 kraadi.
See näikse olevat väike probleem, kuid kui arvestada asjaoluga, et maja klaasfassaad on lõunapäikese poole, valitseb juba madalate välistemperatuuride ja intensiivse päikese korral sees troopikapalavus. Töötingimustest köögis ei ole mõtet rääkidagi.
Miks keegi midagi ette ei võta? Miks selleks, et panna juhatust tegelema selliste argiste probleemidega nagu nt ventilatsiooni puudumine maja köögis, tuleb jalge alla võtta kohtutee, sest rääkimine ja veenmine ei aita?
Miks ainult nõu andev nõukogu ei abista maja projekteerimisel ja ehitamisel tehtud vigade parandamisel? Kummaline on see, et aita rahastavad asutused nagu Kultuurkapital või EAS ei näe probleemi ja ei soovigi seda näha – kõik näikse ju toimivat. Või on taoline situatsioon kellegi huvides
Seda ei tahaks uskuda. Nagu ei tahaks uskuda ka seda, et ükski nimetatud institutsioonidest ei ole probleemidest teadlik.
Jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine on hakanud segama kogu maja tööd ja mürgitama töötajate omavahelist läbisaamist. Selliseid tingimusi ei tahaks küll kultuuriloome jaoks soodsateks nimetada.
Pärimusmuusika Ait ei ole kindlasti ainuke selline kultuuri tegemise maja Eestis, kus väga hea kultuuri taju ning suure organiseerimisvõimega inimene peab tegelema nii kultuuri tegemise kui ka argisemate probleemidega nagu nt kojameeste kantseldamine.
Ütleb ju ka Peteri printsiip, et igaühte meist edutatakse meie ebakompetentsuse tasemeni.
Seega ettepanek – palun laske kultuuri tegemise majade juhtimisargipäevaga tegeleda inimestel, kes seda oskavad teha – professionaalsetel kultuurikorraldajatel või ettevõtjatel.
Sellisel juhul saavad hea kultuuritunnetusega inimesed tegeleda kultuuri tegemisega. Olen kindel, et sellises situatsioonis võidaksime me kõik.
