Anna andeks, kallis, emme tuleb täna hiljem
(2)
See on rühm, kuhu kogutakse maja pealt kokku mudilased, kellele vanemad kella 18-ks pole järele tulnud.
Varem, kui veel oli raha õpetajatele palka maksta, oli kogu lasteaed avatud kella seitsmeni õhtul. Kuid ka parematel aegadel pole mõistlik tervet asutust õhtutunnil tulede säras hoida: kui ma töölt vahetult enne seitset lõõtsutades kohale jõudsin, leidsin eest vaid omaenda lapse (õpetaja muidugi ka). Naerusuise, muide. Hoolimata sellest, et need olid tema lasteaiastaaži jooksul esimesed (loodetavasti ainsad) päris viimaseks jäämise korrad. Ise visklesin samal ajal tohutu südamevalu ja -piinade käes, sõideldes end halvaks emaks olemise eest. Teine võimalus olnuks töölt kogu üritust saboteerides lihtsalt ära marssida, riskides saada halva ema tiitlile lisaks veel töötu ema oma.
Ilmselgelt on aastal 2010 suutlikkus lasteaiamaksu tasuda äärmiselt kõva näitaja. See osutab, et sul on töökoht või pole sa tööta olnud kuigi kaua. Aprilli lõpu seisuga oli Eestis ligi 92 000 töötut. Kumb on lapsele parem: töötu vanemaga päevast päeva oma kodus või 40 tundi nädalas lasteaias? Ühest vastust pole siin võimalik anda. Kuid mõtteviis, et töötu vanem on niikuinii kodus, mis tal lasteaiast, tuleb lämmatada kohe eos, kui me tahame midagigi teha pikaajalise töötuse ning heitunute arvu paisumise vältimiseks. Rääkimata sellest, et liiga sageli on lasteaed ainus võimalus kolm korda päevas süüa saada, viibida turvalises kohas, eemal mürgistest emotsioonidest ning tegeleda eakohaste asjadega.
Miks see kõik jutuks tuli? Eesti kolmeaastane kuni kooliealine laps viibib lasteaias ligi 40 tundi nädalas, ja see on Euroopa Liidu üks kõrgemaid näitajaid, andis statistikaamet sel nädalal teada. Palju ei jää meie omadest maha Taani, Belgia ja Läti lapsed. Hollandis seevastu on rohkem kui 30 tundi nädalas lasteaias viibivaid põnne vaid veidi üle kümne protsendi. Uuring tehti 2008. aastal. Sel ajal oli Eestis töötuid 19 600 inimese ringis. Muidugi olid lapsed (vähemalt Eestis) sel ajal lasteaias, sest vanemad käisid ju tööl! Alternatiivid pea puuduvad: vanavanemate pensionile jäämise aeg lükkub aina edasi, niikuinii elavad nad mitme tunni teekonna kaugusel, lapsehoidjale ei jaksa maksta, naabritega nii häid suhteid pole, osaajaga töötamist õnnestus samal aastal endale lubada 6,8 protsendil töötajatest.
Haruldane osaline tööaeg
Mõne aasta eest Hollandis vastas kahe väikese lapsega pere ema mu imestunud küsimusele, kuidas tööandja sellega lepib, et noored emad osaajaga tööl käivad, nii: selle mittevõimaldamine on sama hea kui sõita lapsele vöötrajal otsa. Sama seos iseloomustab peapeale pööratuna suurepäraselt ka Eestit, kas pole? 1. juulist läheb poole kohaga töötaja ülalpidamine tööandjale odavamaks: enam ei pea tema pealt täie rauaga sotsiaalmaksu maksma. Kuid kas see lühendab ka meie laste lasteaiapäevi? Vastan teise küsimusega: kas sundpuhkused ja sunnitud osaline tööaeg tegid seda? Kas lapsele on parem jaatav või eitav vastus, on vägagi vaieldav.
 |
  |
 |
