ANDRES HERKEL: eestivenelaste Vene infoväljale jätmine on vastutustundetu

Mina alustaksin küsimusest, miks on ETV teise programmi järele vajadus ja mida sellelt oodata? Venekeelse infovälja parandamine ja vene rahvusest televaataja toomine eesti kultuuri juurde kas või subtiitrite laiema kasutamisega, on kahtlemata oluline.

Vaadake, kuidas tänane Venemaa kasutab abhaase ja osseete Georgia vastu või Ida-Ukraina venelasi NATO laienemise vastu! Jättes eestivenelased täielikult Venemaa infoväljale, käitume me vastutustundetult ega tea, milliste manipulatsioonide ohvrid on nad homme. Meenutame kas või äsjast „avastust”, et Eesti venekeelsed elanikud ei tea Vabariigi juubeliaastast tuhkagi.

Siiski ei saa rahvustelevisioon teha „vene programmi”. Jutt käib piiratud saatevööndist, lisaks peaks ETV-2 täiendama põhiprogrammi muudeski valdkondades. Kindlasti pole teine programm võluvits ja vähegi kandva reitingu saavutamine on raske. Lisaks on mul väikesi kahtlusi ETV suutlikkuse osas end päevapealt vene infoväljal kehtestada. Ka venekeelsel „Aktuaalsel Kaameral” on kasvuruumi.

Teise programmi puudumine pole pelgalt rahapuuduse küsimus, see on kehtiva seaduse mittetäitmise küsimus. Rahvusringhäälingul peab olema kaks teleprogrammi. Tõtt-öelda ootan ma pikisilmi, millal köidab seaduse mittetäitmine riigikontrolöri või õiguskantsleri tähelepanu, sest kultuuriministrit ei näi see huvitavat.

Ilmselt valitseb meil päris lai konsensus, et reklaami tagasitoomine avalik-õiguslikesse programmidesse oleks samm tagasi. Katrin Saksa poolt pakutud reklaamiraha kasutamine ei puuduta siiski ühtegi olemasolevat programmi, vaid puuduvat programmi, mis on kahetsusväärselt loomata jäänud. Seega ei tähendaks see praeguse olukorra halvenemist, vaid katset midagi korda saata. Eriti loogiliseks teeb reklaamiraha kasutamise äsja kergekäeliselt tehtud otsus erakanalitse litsentsitasudest loobuda.

Nõrk punkt on kindlasti see, et uue programmi sissetöötamine nõuab aega. See poleks reklaamiandjale ahvatlus a priori. Lisaks pole senised mõttearendused teise programmi loomiseks reklaamivajadusega arvestanud ning see eeldaks uut kontseptsiooni.

Minu arvates heideti piisava diskussioonita kõrvale ka idee digitaaledastusega programme reklaamikäibe alusel mõistlikult maksustada. Ilmselt on muidki kaalumisväärseid ideid, kuid kahjuks ei ole kultuuriministeerium nende otsimisega tegelenud. Seda tänuväärsem on diskussioon ETV teise programmi käivitamise võimalustest taas algatada.