Ametiühingujuht: teenindajate palk pole firmale tähtis

Kaubanduses on töötasud suhteliselt väikesed, kuid 360 eurot netopalgana ei ole siiski nii tavaline. Väikestes kauplustes ja kettides makstakse sageli miinimumpalka.

••Kui palju on kõrgharitud inimesi teenindajate hulgas?

Kindlasti on, aga kui konkreetselt müüjatest rääkida, siis on see ikkagi väike protsent.

••Teenindajatel on seega mõistlikum minna Soome, kus palgad on kõrgemad? Kui palju Soome teenindajaid ära tõmbab?

Kindlasti väga palju, sest meil on väga tublisid töötajaid, kellel on pikaajalised kogemused ja kvalifikatsioon. Peale töötasu on töötingimused seal paremad, eriti õhtusel ajal töötamise ja riigipühade ajal töötamise poolest, kus makstakse selle eest lisatasusid. Soomes on algajal töötajal brutotunnitasu 10 eurot ja 60 senti, aga sinna tulevad juurde igasugused lisatasud, nagu näiteks vastutuse, keeleoskuse, rasketes tingimustes töötamise tasu. Vanemad inimesed lähevad sinna aga ka selleks, et teenida endale pensionit.

••Kui palju avaldavad teenindajad survet palgatõusuks?

Survet otseselt ei ole, sest töötajad ise leiavad, et neil on kergem ära minna kui hakata tööandjaga sõdima. Päris palju on praegu töövaidlusi pooleli, kus tööandja lõpetab töölepingu erakorraliselt. Töötajad võivad küll proovida oma õiguste eest seista, aga praeguse seaduse kohaselt, isegi kui töövaidluskomisjon teeb otsuse töötaja kasuks, ei ole töötajal võimalik oma töökohta tagasi saada ja paljudel juhtudel lüüakse käega.

••Eesti on Euroopas juhtiv riik kauplusepinna poolest inimese kohta. Kas tööandjatel lihtsalt pole üldse raha või on ikkagi nii, et kaupluseketi laiendamiseks raha on, aga palgatõusuks ei ole?

2012. aasta oli jälle väga suur laienemiste aasta. Kui me arvestame, et 2014. aastaks peaks juurde tulema umbes 400 kauplust üle Eesti, on õhk konkurentsist paks. Seega on kaubanduskettide omanikud valinud konkurentsis püsimiseks ehitamise, mille tulemusena haaratakse järjest rohkem turuosa ja meelitatakse tarbijaid odavate hindadega. Palgad ei ole paraku tööandjatele eriti prioriteet. Palgatõusu survestamiseks oleks võimalus, kui töötajad ei kõnniks niisama lihtsalt minema ja oleks valmis oma õiguste eest võitlema.

••Kui palju on kuulda olnud, et palku on teeninduses üldse tõstetud?

Kindlasti on olnud, seda nii väiksemates kettides kui ka piiriülestes ettevõtetes. Ka suuremates kettides on olnud väiksemaid palgatõuse. Prisma tõstis mullu 1. oktoobril palku. See oli küll väike tõus. Peamiselt suurendati nende tasusid, kes olid äsja tööle tulnud. Staažikate töötajate tunnipalk tõusis ainult 8 senti tunni eest. Kui palgatõusud on olnud, siis üldjuhul jäävad nad ikka viie-kuue protsendi juurde.

••Milline on Eesti teenindajate rahulolu?

On kindlasti neid, kes on väsinud ja tüdinenud. Põhjuseks on see, et nad pole rahul tööga, töökorraldusega ja nädalavahetusel, riigipühadel töötamisega. Kindlasti on ka suur töökoormus probleemiks. Ja on neid, kes naudivad oma tööd ja ootavad, et nende tööd ka tasustataks väärilise palgaga.