ALLAN PÄLL: Läbimõtlematu koolireform

Eestis pole prsagu ei õpilasbusse ega õpilaskodusid . Seega on reform selgelt diskrimineeriva iseloomuga ja haridusminister peaks midagi ette võtma enne kui teamast saab "hariduspuue ".

Igasse maakooli veavad õpilasi bussid. Õpilaskodud on mõeldud eelkõige tõsiste sotsiaalsete probleemidega õpikaste tarvis, kuid mitte kõikjal.
--
Selle loo iga hinna eest silmas paista tahtev autor paistab silma ka vähese loogikaga. Ühelt poolt kirjutab ta täiesti õigrsti, et keskkooli minek sõltub kodustest väärtushinnangutest ja vanemate eneste haridustasemest. Enne seda aga väidab absolutiseerivalt, et keskkooli ei minda just rahalistel põhjustel.
Vaene mees püüab praegust haridusreformi pureda vaimus, et aga äkki selgub aastakümnete pärast, et tegime valesti... Seepärast püüab ta reformi kui niisugust iga kandi pealt halvustada, sest seda teevad nähtavasti "valed mehed". - Tüüpiline kesikukisa koos rumala ruigamisega...

A.Päll: "Kui tu­le­vi­kus gümnaa­siu­mi­ta jää­vad oma­va­lit­su­sed ei suu­da toe­ta­da õpi­las­te koo­lis käi­mi­se­ga seo­tud sõidu- ja ela­mis­ku­lu­sid, jääb veel suu­rem hulk an­de­kaid noo­ri ha­ri­du­sest liht­salt kõrva­le."

Olles töötanud kooliõpetajana 26 aastat (mitmes koolis), ütlen ma, et häda on hoopis selles, et andekaid noori - neid, kes ei tule gümnaasiumisse päevi õhtusse veeretama ja aega surnuks lööma - tuleb tikutulega taga otsida. (Võib-olla nn eliitkoolides on lugu teine.)

Tänapäeva noored tahavad tavaliselt minimaalse pingutusega maksimaalset kasu (hindeid, lõputunnistust) ning satuvad sageli raevu ja süüdistavad õpetajaid, kes neile viisi kandikul ette ei kanna. Osatakse vaid NÕUDA, oma n.ö õigusi aetakse taga viimse komakohani, aga mingit vastutustunnet seejuures pole.

Mina tahaks näha tööd ja vastutust. Seejärel võime ka mingitest toetustest omavalitsuste poolt rääkida.

KUST Sa seda võtad?!

Õpilaskodud on olemas näiteks puuetega õpilaste internaatkoolide juures. (Iseasi on kasvatajate taseme küsimus.)

Õpilasbussid käivad peaaegu KÕIGIS valdades, vedades maalapsi kooli ja koju. Iseasi, kas neid busse on igal pool piisavalt.

Sa ei ole eluga kursis.

Pealkirjas on ka keeleviga (ei tea, kas autori või lehetegijate süül). Peab olema `läbimõtlemata` (ehk `läbi mõtlemata`) koolireform (mitte `läbimõtlematu`).

Hariduskultuse on asendunud rahakultus. Edukate andekate inimeste asemel kirjutab meie ajakirjandus hoopiski beibedest ning ülistab ajubavadust. Kõigele vaatamata jätkub meil vähemalt esialgu noori ka veel teadustööle. Aga et eesti teadus, vaimuelu ja kõrgkultuur päris välja ei sureks ning meie rahvas ikka veel kultuurrahvaks jääks, just selleks vajamegi haridusreformi.
Keskharidus ei tohigi olla kõigile jõukohane, sest siis on see juba kõige tavalisem algharidus, kui sedagi...
Meie ülikoolidesse astunud noored ei oska vigadeta kirjutada ning mõnedes rakenduslikes kõrgkoolides ei oska seda vasti ka nende nn. "prohvessorid".
Punaokupatsiooni ajal saadi ühiskonnateadustes formaalseid teaduskraade nii otseste ajaloovõltsingute kui ka punadogmaatika jobutuste eest. Et ned kõrged kraadid ja nimetused on on seltsimeestel ikka veel alles ja nad koguni "õpetavad mõnes pseudoülikoolis "mainekate arvamusliidritena", siis on see "taasiseseisvunud EV" vaid üks suur farss. Loomulikult ei saa ainult ühe näitaja järgi teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid vaadake, kes juustavsad meie KOVides ja riigiaparaadi võimuredelitel...- Sõnad on teiseda, aga jutt on sama...
Ja mida lollem on rahvas, seda kindlam on võim. Sellest siis ka neile nii loomuomane vastuseis haridusreformile.

Artiklis on tegelikult väga leebelt juhitud tähelepanu haridusreformi tegelikule sisule, see on gümnaasiumihariduse ja kõrgkooolihariduse muutmine vaid väiksele osale Eesti elanikkonnale kättesaadavaks.
Väga vähesed lapsed on pärast põhikooli lõpetamist võimelised hakkama iseseisvalt elama nn. õpilaskodudes. Seal õpilaskodudes algab pihta tõenäoliselt see, mida kohtab kutseharidusegi juures - rumalamad hakkavad tooni andma, õpitakse selgeks alkoholi liigpruukimine, mingist süsteemaatilisest õppetööst saab rääkida ehk 1% laste puhul. Neile ehk teeb see darvinism kasu, sest tugev pääsevad läbi ka nõelasilmast, kuid mitte alati!
Õpilaskodude rajamine, seal elementaarsetegi õpitingimuste tagamine, korra tagamine, see kõik maksab üüratult palju.
Samuti maksab väga palju korralik transport, kusjuures peame võtma arvesse ka maalaste tohutud ajakulud sõiduks kooli ja koju. Ka see on kulu ja see paneb lapsed väga ebavõrdsesse seisu, maalaps kannatab võrreldes linnalapsega.
Seda kõike tehakse selleks, et seni korralikult toimivad maagümanaasiumid asendada põhikoolidega.
seal maagümnaasiumides nüüd tõenäoliselt algab ka migratsioon gümnaasiumi, kõrgharidusega spetsialistid eelistavad igal juhul õpetamist gümnaasiumiosas ja põhikooli osa jääb spetsialisti silma alt välja.
Seda momenti haridusreformis pole üldse käsitletud.
Kutsehariduse praegune seis ei võimalda põhikoolist tulnutele adekvaatse keskhariduse andmist, millega lastel oleks üldse asja ülikooli.
Päll on võtnud kriitikavabalt omaks ühe lause, mille kohta ma tahasin näha vastavat tabelit:
kust on pärit tees, et kõrgkoolides õpivad vaid 30-st koolist pärit õppurid. Kes seda levitab ja milline on viide vastavale uuringule? Millised need 30 gümnaasiumi on, paluks nimekiri, ma ei ole nimelt veendunud, et TÜ vilistlased selle nimekirjaga väga nõustuksid.

PS!
Avalikud teed on kõigile liiklemiseks.
Avalik kommentaarium samuti.
ad hominemi vältimise reegel kehtib kõigile, sõltumata tema parteilisest eelistustest, sõiduvahendist, millega sõidetakse.
Igas pulmas peigmeest mängivad stammkommenteerijatele kehtivad samad viisakus- ja käitumisreeglid, mis teistelegi inimestele, isegi e-meediumis.

Kurb ja piinavalt häbi on kogu meie riigielus lokkava mõtetu tõmblemise, elementaarse koostöö puudumise ja lihtlabase rumaluse pärast.
Mitu aastat on teada olnud laste sündivuse näitajad, üle kümne aasta räägime haldusreformist.
Ka kolmeaastane suudab teha järelduse et enne koolide kallale minekut tuleb läbi viia haldusreform, mis iseenesest kogukonnasiseselt sunniks hariduskulud väga kriitiliselt üle vaatama.
Nüüd minnakse kirvega koolide kallale, omamata elementaarsetki arusaama sellest, mis peaks asemele tulema.
Millal küll ühe või teise taskupolitikaanikamba nn parteipoliitika asemele astub Eesti riigi ja rahva jaoks vajalik kogu rahva poolt konsensuslikult heaks kiidetud haridus - kaitse ja nii edasi kõiki valdkondi käsitlev poliitika mis ei sõltuks mingite hämarate rahade poolt pukki upitatud suvalisele seltskonnale parasjagu vajalikest "reformidest" ikka kaunima ja helgema tuleviku nimel.
Kas kapitalism tähendab siis tõesti seda, et puuduvad igasugused plaanid ja võime neid ka teha ?
Masendav.

selline eesti rahvast mahasuruv haridusrefor tuleb lõpetada.inimes4ed tulge ometi mõistusele järgneme Läti eeskujule

Kolme põmmpea koalitsiooni rumalusi helbib eesti ühiskond veel hulk aega.

Heidemann, miks Sa nii ebameeldivalt noorte taset üldistad?
Mõni räägib juba ülikooli minnes nelja keelt. Neid, kes suudavad riigieksamid ligi 100-le punktile teha, on ka päris palju.
Väga ära tüütab, et valitseb mentaliteet, et kõik noored, k.a üliõpilased, on lollid.

Isiklikult pooldan praegust süsteemi, millel pole mitte midagi viga.
Tark noor saab alati konkureerida veelgi paremasse keskkooli ja ka maainimestele on haridus kättesaadav.

kipub Lukas pidevalt laristava, pikemas perspektiivis läbimõtlematu absurdiga tegelema, nii, nagu oli haridusministeeriumi põhjendamatu kolimine Tartusse. Mõnikord on mõistlikum lasta asjadel olla nii, nagu nad on, mitte suure furooriga kulukaid ümberkorraldusi teha, eriti, kui asi sellest oluliselt paremaks ei muutu ning kerkivad esile uued "ennenägematud" probleemid.

Mina olin sunnitud isegi õitsval sotsialismiajal minema tehnikumi, kuna vanematel polnud raha minu keskkooli saatmiseks. Elu on lihtsalt vaeste vastu karm alati

Taastada on teistkordselt vaja Eesti Haridusselts kelle ülesandeks ongi siinkogal riikliku haridussüsteemi tasakaalustamine.
Kui asjast huvitatud ise niisugust asja ei tee, kes siis peaks tegema?

Allan Pälli artikkel on õige ja õigeaegne - ehk õnnestub seda Lukase loodusõnnetuslikku reformi veel vältida.
Lukase reform on häbitu ja lausa inimvaenulik. See on võitlus hariduse vastu ja diskrimineerib paljusid. See on koletu reform.

Maakoolis, kus mina käisin, hakkasid tunnid hiljem kui kell 8.00, sest muidu kaugemalt tulijad pidid ebaloomulikult vara ärkama. See mõte, et need õpilased, kes 20-30 minutit bussiga kooli tulid, peavad veel kaugemale sõitma, kõlab täiesti ebavõrdsena. Kui riik suudaks iga gümnaasiumi juurde luua korralike elamistingimustega ja turvalise õpilaskodu koos järelvalvega, sest seal oleksid ikkaski alaealised. Sellest saaks veel kuidagi aru, aga kahtlen, et selline asi võimalikuks saab.
Teine mõte, mis mind häirib, on see, et arvatavasti langeks põhikoolide õpetamise tasa, sest palju on neid häid ja korralike õpetajaid, keda tõmbaks õpetama põhikooli, kus 7.-9. klassi õpilased on tihtipeale väga vastumeelsed õppimise suhtes (ma ei väida, et kõik). Gümnaasiumisse läheks ikka enamus mõttega edasi õppida (eriti kui pead kooli jõudmiseks palju aega sõitmisele kulutama) ning seega õpetajale palju meeldivam. Kas ei või siis tekkida ohtu, et paremad õpetajad koonduvad gümnaasiumidesse!?
Ütlen ausalt, et seal haridusreformis on asju, mis on läbimõeldud ja arukad (nagu senisest suurem tähelepanu karjäärinõustamisele õpilase võimekuse määramiseks ning tema annete paremaks väljakujunemiseks), kuid kindlasti vajaks reform veel täiendamist ja muutmist. Vaadakem meie süsteemi praegu, mis toimib ja mis ei toimi, ning parandagem seda, mida vaja. Ei ole vaja eeskujuvõtta siit ja sealt, vaid tehkem OMA süsteem.

Praegune süsteem on kindlasti parem kui Lukase kavandatav. Olen nõus.
Samuti kardan, et õpilaskodude lapsed käiksid vanemate hoole ja järelevalveta suures osas lihtsalt alla, on ju põhikooliiga lapsele raskeim ja riskantseim iga.

Aga praeguses olukorras nii oluline – see kavandatav reform on ju ÜLIKALLIS! Kas Haridusministeerium ka lõpuks raha lugema õpib?

Mina küll ei saa aru, miks lapsevanemad arvavad, et nende 16 aastased võsukesed on nii abitud, et emme - issi abita hakkama ei saa ja kasvavad kõverateks. Olen ise käinud internaadiga keskkoolis ja minu kaks vanemat last samuti. Kõrgkooli minnes tundsin oma eakaaslaste ees väga suurt edu, nii iseseisva elu kui ka teistega arvestamises. Ärge kasvatage oma lastest nannipunne, keda peab hiljem ka viiekümneselt õlast toetama. Olen näinud küll selliseid õllekõhuga mehepoegi, kes on kogu oma elu veetnud ema kaitsva tiiva all, nii, et pole suutnud peretki luua.

Huvitav, kas auväärt noorsand tõesti arvab, et üksainuski neist asjaoludest on ministeeriumile või riigikogu kultuurikomisjonile teadmata? Küll aga on talle endale teadmata mõni asjaolu. Näiteks see, et Tartus gümnaasiumis käiv noor on pelgalt ülikooli kohaloleku tõttu igal juhul soodsamas olukorras kui mistahes väikelinna väga hea gümnaasiumi õpilane?
Teiseks: kui osatakse nii kaunist kaitsekõnet pidada nendele (maa)noortele, kes võiks pääseda gümnaasiumi, kuid nüüd võtab kuri valitsus neilt selle võimaluse - siis võiks õppida ära ka kaitsekõne neile noortele, kellest võinuks saada suurepärane, rõõmsameelne, hästiteeniv ja avala silmaringiga oskustööline, sai aga poolvägisi kaela määritud keskharidusega asjapulk kuskil kontoris pooleteist miinimumpalgaga kuus? Kas kaela määritud (pseudo)keskharidus pole mitte rohkemgi elusaatusi kihva keeranud kui sellest ilmajäämine?

Kuidas on võimalik vastutada minul kui lapsevanemal oma lapse eest, kui ta juba 15-aastasena minult väevõimuga õpilaskodusse sunnitakse asuma. Keskharidust on ju tegelikult vaja ja peadki selle omandamiseks justkui oleks. Mind huvitab aga see, et kui koolid suudavad euro abil oma ruumid eeskujulikku korda remontida, siis krooni selleks , et õpilne saaks pärast tualettruumi kasutamist oma käed pesta ja kuivatada ning sporditreeningu järel tuleks dušist pesukõlbulikku vett, enne lõunasööki oleks võimalik käsi seebiga pesta ja kuivatada mujale kui oma riiete külge, lihtsale ei jätku.Seni, kui meil elementaarseks hügieenikäitumiseks pole kas tahtmist või krooni, tuleks ikkagi esmalt need asjad võimaldada, enne kui midagi muud väga kulukat käsile võtta.