ALLAN PÄLL: Läbimõtlematu koolireform

Kuid põhi­koo­li ja gümnaa­siu­mi la­hu­ta­mi­ne on po­si­tiiv­ne vaid ju­hul, kui suu­de­tak­se tões­ti ta­ga­da kõigi õpi­las­te võrd­sed või-ma­lu­sed ha­ri­dust oman­da­da.

Ha­ri­dussüsteem peab ta­ga­ma kõigi­le las­te­le võima­lu­se oma võimed mak­si­maal­selt väl­ja aren­da­da. Võrd­ne li­gipääs ha­ri­du­se­le on ühis­kon­na jaoks sa­ma olu­li­ne kva­li­tee­di näi­ta­ja kui hea­de õppe­va­hen­di­te ole­ma­solu. Ha­ri­dus­mi­nis­tee­riu­mi ka­va suu­rim puu­dus on­gi see, et võrd­se li­gipää­su ta­ga­mi­ne po­le pii­sa­valt lä­bi mõel­dud. Kui tu­le­vi­kus gümnaa­siu­mi­ta jää­vad oma­va­lit­su­sed ei suu­da toe­ta­da õpi­las­te koo­lis käi­mi­se­ga seo­tud sõidu- ja ela­mis­ku­lu­sid, jääb veel suu­rem hulk an­de­kaid noo­ri ha­ri­du­sest liht­salt kõrva­le.

Kes lan­ge­tab noo­re ha­ri­dus­va­li­kud?

Olu­kor­ras, kus õpi­las­tel tu­leb koo­lis käi­mi­seks sõita tei­se oma­va­lit­sus­se, vä­he­neb gümnaa­siu­mis­se pürgi­ja­te arv mär­ga­ta­valt. Võin ar­va­ta, et sel­li­se käi­tu­mi­se põhju­sed on sot­siaal-ma­jan­dus­li­kud: vae­se­ma­tel pe­re­del käib las­te koo­li saat­mi­ne liht­salt üle jõu.

Ku­na Ees­ti kõrg­koo­li­des õpi­vad prae­gu­gi val­da­valt 30 „e­du­ka­ma” gümnaa­siu­mi vi­list­la­sed, tä­hen­dab suur­tes­se kes­kus­tes­se koon­duv gümnaa­siu­mivõrk se­da, et maa­koh­ta­des ela­vad noo­red jää­vad ee­ma­le ka kõrg­ha­ri­du­sest.

Ar­vu­kad uu­rin­gud, seal­hul­gas OECD üle­vaa­te­ra­port, hoia­ta­vad Ees­tit se­lek­tee­ri­va ha­ri­dussüstee­mi ne­ga­tiiv­se mõju eest. Se­ni­ne ko­ge­mus on näi­da­nud, et mi­da va­rem sun­di­da noo­ri va­li­ma üld­tead­mis­te ja kut­seos­kus­te va­hel (see­ga güm-naa­siu­mi või kut­se­koo­li va­hel), se­da ebavõrd­se­maks muu­tub nii kõrg­ha­ri­dus kui ka ühis­kond ter­vi­ku­na.

Rii­ki­des, kus õpi­las­te tu­le­mu­sed eri­ne­vad koo­li­ti pal­ju, ent koo­li lõikes on üht­la­sed (ek­sis­tee­ri­vad nn tu­ge­vad ja nõrgad koo­lid), on keh­ve­ma sot­siaal-ma­jan­dus­li­ku taus­ta­ga noo­red kõrg­koo­li­des alae­sin­da­tud. Tä­nap­äe­val kuu­lu­vad sel­lis­te rii­ki­de hul­ka nii Tšeh­hi, Ru­mee­nia ja Slo­vak­kia kui ka Sak­sa­maa.

Ees­tis on prob­lee­miks kut­se­ha­ri­du­se kehv mai­ne ja gümnaa­siu­mi­de lii­ga eri­nev ta­se. Nii võib­ki öel­da, et kesk­mi­ne Ees­ti tu­deng on pi­gem kõrg­ha­ri­du­se­ga va­ne­ma­te laps, kes on õppi­nud mõne suu­re­ma kes­ku­se gümnaa­siu­mis. Keh­ve­ma sot­siaal-ma­jan­dus­li­ku taus­ta­ga pe­re­dest pä­rit noo­red va­li­vad see­vas­tu kut­se­ha­ri­du­se – üld­ha­ri­du­se oman­da­mi­ne on nen­de jaoks liialt kal­lis.

Õpi­las­te ha­ri­dus­teed ei mõ-ju­ta pel­galt nen­de en­da soo­vid ja võime­kus, vaid ka va­ne­ma­te suu­na­mi­ne, mis ena­mas­ti ei pruu­gi ol­la kui­gi tead­lik. See-tõttu on olu­li­ne, et me ta­gak­si­me Põhja­maa­de­ga sar­na­se üht­la­se tei­se ast­me ha­ri­du­se ega soo­dus­taks koo­li­de­va­he­list kon­ku­rent­si.

Õpilaskodud ja sõidukulud

Ena­mik Ees­ti üld­ha­ri­dus­koo­le on mu­nit­si­paa­lo­man­dis ja see-tõttu ei ole re­form il­ma rii­gi suu­re­ma sek­ku­mi­se­ta võima­lik. Kui va­lit­sus kir­ju­tab et­te, kui­das ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed pea­vad re­for­mi tin­gi­mu­si täit­ma, hak­kab õpi­las­te heao­lu ta­kis­ta­ma oma­va­lit­sus­juh­ti­de va­he­li­ne po­pu­list­lik kemp­le­mi­ne, mis kes­kus­se jääb gümnaa­sium ja mis val­la noo­red pea­vad hak­ka­ma kau­ge­mal koo­lis käi­ma. Mil­li­ne vald soo­viks­ki, et õpi­las­te sõidu­ku­lu­sid hüvi­ta­taks just te­ma ra­ha­ko­tist?

Kui riik­li­ku ha­ri­dus­re­for­mi eesmärk on ta­ga­da iga­le õpi­la­se­le just te­ma­le õige ja tead­lik eri-a­la­va­lik, siis miks ei võiks riik, kes nii või tei­si­ti tei­se ast­me ha­ri­dust suu­res osas ise ra­has­tab, ka sot­siaal­se­te ga­ran­tii­de ta­ga­mi­se en­da pea­le võtta? Õpi­la­se ha­ri­dus­teelt tu­leb ju ee­mal­da­da kõik ma­jan­dus­lik­ku laa­di ta­kis­tu­sed.

Koo­list kau­gel ela­va­te­le gümna­sis­ti­de­le võiks kaa­lu­da sar­na­selt prae­gus­te kut­seõpi­las­te­ga riik­li­ke õppe­toe­tus­te maks­mist ja se­da just va­ja­du­se põhjal. See ta­gaks toe­tu­se nei­le, kel­le va­ne­ma­tel vas­ta­vad võima­lu­sed puu­du­vad. Sa­mu­ti on olu­li­ne õpi­las­ko­du­de ole­ma­so­lu ja sõidu­ku­lu­de hüvi­ta­mi­ne, sest leib­kon­nast ee­mal ela­vad liik­med va­ja­vad ka pea­var­ju, ol­gu­gi et nad pe­re­kon­na­le li­sa­tu­lu ei tee­ni.

Gümnaasium vaid rikastele?

13% Ees­ti gümnaa­siu­mi­dest võimal­dab õpi­las­tel öö­bi­da õpi­las­ko­dus, kus­juu­res riik­li­kes koo­li­des pa­ku­tak­se se­da võima­lust pea kõik­jal ja mu­nit­si­paal­koo­li­des jä­re­li­kult vä­hem. On ka­hel­dav, kas sot­siaal­se­te ga­ran­tii­de süstee­mi loo­mi­ne ja ülal­pi­da­mi­ne on kõigi­le oma­va­lit­sus­te­le jõuko­ha­ne.

Kui me just ei soo­vi ha­ri­dussüstee­mi, kus vaes­te pe­re­de kas­van­di­kud va­li­vad kut­se­koo­li, sest seal­seid õpin­guid toe­tab riik, ja ri­kas­te lap­sed käi­vad gümnaa­siu­mis, mi­da suu­da­vad ülal pi­da­da ai­nult rik­kad oma­va­lit­su­sed, tun­dub sel­li­ne samm re­gio­naal­po­lii­ti­li­selt jät­ku­suut­ma­tu­na.

Ees­ti Koostöö Ko­gu eest­ve­da­mi­sel ku­jun­da­tud vi­sioon „Ees­ti ha­ri­dus 2018” rõhu­tab põhi­koo­li­de ja gümnaa­siu­mi­de eral­da­mi­se va­ja­lik­kust ning mär­gib, et luua tu­leb üht­ne tei­se ta­san­di koo­livõrk. Mi­da üht­la­se­malt kor­ral­da­me ha­ri­dussüstee­mi, se­da tur­va­li­se­maks ku­jun­da­me en­da ümber ole­va elu­kesk­kon­na. Ku­na ühis­kon­na suur eba-võrd­sus soo­dus­tab hoo­li­ma­tust ja vä­gi­val­da, ei to­hiks me te­ha üht­ki sam­mu, mis süven­daks ebavõrd­sust ha­ri­du­ses.

Kah­juks jääb prae­gu­se ha­ri­dus­re­for­mi plaa­ni­mi­sel va­ja­ka suu­re pil­di nä­ge­mi­se võimest. Kui va­lit­sus kii­rus­tab põhi­koo­li­de ja gümnaa­siu­mi­de eral­da­mi­sel nii, et ei näe et­te täien­da­vaid eral­di­si õpi­las­ko­du­de ra­ja­mi­seks ja hal­da­mi­seks ning trans­por­di kor­ral­da­mi­seks ja hüvi­ta­mi­seks, siis võime jul­gelt ar­ves­ta­da, et veel roh­kem vaim­selt võime­kaid noo­ri jääb ha­ri­du­sest kõrva­le. See oleks kiir­tee aren­gu­maa staa­tu­ses­se.

Küsi­mus on sel­les, kas va­lit­sus on võime­li­ne te­ge­ma ka ras­kel ajal jät­ku­suut­lik­ke ja pi­ka-aja­li­se pers­pek­tii­vi­ga ot­su­seid, sest ku­na ha­ri­dussüsteem ei ole plas­ti­li­ne, võivad sel­les toi­mu­vad muu­da­tu­sed aval­du­da ühis­kon­nas al­les aas­takümneid hil­jem.