Alkoholi tõttu kaotab Eesti aastas üle kahe miljardi

 •• Teie uurimus „Olulisemate käitumuslike terviseriskide majanduslik koormus” võitis Eesti Panga teaduspreemia. Alustuseks defineeriksime paar asja. Esiteks: mis on need käitumisriskid, mida uurisite?

Need on käitumisriskid, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, suitsetamisega, ülekaaluga, vähe­se kehalise aktiivsuse ja ebapiisava puu- ja juurviljade söömisega.

•• Kas on veel mingeid muid riskikäitumisi?

Jah, näiteks narkootikumide tarvitamine ja riskiv seksuaalkäitumine. Aga ebapiisavate andmete tõttu ei olnud nende riskidega seotud kulusid võimalik hinnata.

•• Ja teiseks: mis asi on siis see majanduslik koormus või majanduslik kulu?

Majandusliku koormuse võib jagada kaheks: otsesed kulud ja kaudsed kulud. Otsesed kulud on need, mille ühiskond kinni maksab – näiteks ressursid, mis kulutatakse haiguste raviks, diagnoosimiseks. Kaudsed kulud on aga need, mis enneaegse surma või haiguse puhul jäävad tulude poolelt saamata. Ehk potentsiaalselt saamata jäänud tulu ühiskonnas.

•• Toome ühe näite. Ilm on palav. 30-aastane mees joob ennast pur­ju, läheb ujuma ja upub. Tal jääb töö­tamata vähemalt 30 tööaastat ja see on siis n-ö saamata jäänud tulu?

Just nimelt. See on sisuliselt kaudne kulu. Kui inimesel on aga alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud näiteks maksatsirroos, siis kulutatakse ressursse tema raviks. See aga on otsene ravimiskulu.

•• Kumb majanduslik koormus on suurem – otsesed või kaudsed kulud?

Üldiselt on nii, et minu analüüsis uuritud terviseriskide puhul on kaudsed kulud suuremad ehk kui inimene sureb või on haige, siis jääb ühiskonnal suur ressurss saamata. Eri riskide puhul on proportsioonid aga erinevad.

•• Kui nüüd need viis riskikäitumist – alkohol, suitsetamine, ülekaal, vähene liikumine, vähe puu- ja juurvilju – arvudesse panna, siis mis summadest me räägime?

Alkoholi puhul ületab aastane kulu 2,2 miljardit krooni. Suitsetamine on natuke üle ühe miljardi. Ülekaal üle 800 miljoni, vähene kehaline aktiivsus ligi 800 miljonit ja ebapiisav puu- ja juurviljade tarbimine 350 miljonit. Andmed on 2006. aasta kohta.

•• Kas arvud tulid teile üllatuseks?

Mõnevõrra küll. Ma eeldasin, et alkoholiga seotud kulud on suured, kuid et need ületavad kulude suuruselt järgmist terviseriski – suitsetamist – rohkem kui kahekordselt, see oli üllatus. Üle 2 miljardi krooni on ühe aasta alkoholi tarvitamise tagajärg ehk võib öelda, et igal aastal läheb kaduma umbes 1% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

•• Mis teeb alkoholiga seotud riskikäitumise teistest nii eri­ne­vaks ja kulukamaks?

Põhjuseid on mitmeid, näiteks alkoholi tarvitamine on ühiskonnas suhteliselt levinud, sellega on seotud palju terviseprobleeme. Sa­muti juhtuvad alkoholist tingitud surmad varasemas eas kui teiste riskidega (suitsetamine, ülekaal) seotud surmad. Näiteks kogu varajase suremusega kaasnevast kaudsest kulust on alkoholi osa 34%.

•• On nendes arvudes kõik kulud sees?

Kindlasti mitte. Tegelikud kulud on oluliselt suuremad. Näiteks pole minu analüüsis sees tervishoiusektori kuludest ravimi- ja kiirabikulusid, samuti on analüüsist välja jäänud tervishoiusektori välised kulud, varaline kahju jms.

•• Mida teha, et kõiki neid riskikäitumisi vähendada?  

See on väga keeruline teema, sest tegemist on elustiili riskidega, mis puudutavad ka selliseid teemasid nagu valikuvabadus ja ühiskondlikud hoiakuid, ning lihtsaid lahendusi siin ei ole. Suitsetamise ja alkoholi puhul on Eestis tehtud uuring, mis näitab, et kõige kuluefektiivsemad meetmed on aktsiiside tõstmine ja reklaamikeelu kehtestamine.

•• Milline erinevus on majanduslike kulude puhul meeste ja naiste vahel?

Alkoholi puhul moodustavad meeste kulud üle 70% ja suitsetamise puhul umbes 83%. Ülejäänud kolme riskikäitumise (ülekaal, vähene kehaline aktiivsus, ebapiisav puu- ja juurvilja tarbimine) puhul on meeste ja naiste kulud enam-vähem ühesuurused.

Meeste puhul teeb majandusliku koormuse suuremaks ühelt poolt nende halvem tervisekäitumine ja teiselt poolt muidugi ka see, et meeste palgad on kõrgemad, mis teeb nende puhul kaudse kulu (saamata jäänud tulu) suuremaks. Kas see on õige või vale, polnud selle uurimuse teema, kuid kulude arvutamisel läheb see arvesse. 

Tallinna tehnikaülikooli doktorant Marge Reinap võitis uurimu­sega „Olulisemate käitumuslike terviseriskide majanduslik koormus”Eesti Panga teaduspreemia.

Autor: Mikk Salu