AK uudis ajas rahandusministri lihtsalt närvi
(5)
Rahandusminister Jürgen Ligi kritiseeris "Aktuaalse kaamera" kajastust kodulaenu intresside maksesoodustuse teemal ning viitas võimalikule vajadusele rahvusringhäälingu eelarvelt kokku tõmmata. Mida sellest reaktsioonist arvata?
Ringhääling on praegu uue nurga alt esile kerkinud. Keskerakond esitas uue rahvusringhäälingu seaduse eelnõu, milles on punkte mida võib-olla peaks isegi arutama, aga mis on väga poleemilised. Nüüd siis tuli teine erinevaid käsitlusi võimaldav reaktsioon.
See on indikatsioon, et ühiskonnas kuhjuvad mingid pinged. Need ei ole võib-olla ringhäälingust endast tingitud, selles temaatikas ERR-i ümber näen poliitilise võitluse ja majandusraskustest tekkinud problemaatikat. Asjad kisuvad närviliseks ja sellises olukorras tekib alati reaktsioon meedia suhtes.
Seega vaataksin neid kõiki asju koos. Alati kui ringhäälingu ümber hakatakse askeldama, on selle taga mingid fundamentaalsemad finantsilised, kultuurilised ja poliitilised probleemid.
Nii et tegu ei ole siis lihtsalt Jürgen Ligi vihahooga ühe teema kajastuse üle?
Ligi läks võib-olla tõesti närvi, aga sealt kumab läbi kõik see, millest eespool rääkisin. Oluline sõnum on selles, et sellised juhtumid on välised ilmingud tõsisematele poliitilistele ja finantsilistele pingetele ühiskonnas.
See on poliitikute viis praegu ringhäälingut näha. Poliitikud tahavad mingit oma joont läbi suruda, aga ringhääling muudab selle poleemiliseks. Maksude asi on tihedalt seotud euro tulekuga ja finantstasakaaluga ja minister läks lihtsalt närvi, sest surgitakse ära see konstruktsioon, mis oli eesmärkide saavutamiseks välja mõeldud.
Ma ei usu, et Ligi tahtis sekkuda ringhäälinguga poliitilisse vaidlusse. Ma ei tunne teda, aga arvan, et tema ministri vastutus uudises käsitletud alas ajas ta lihtsalt närvi.
Kas ERR käitus õigesti, kui tegi Ligi kirjast eile „Aktuaalsesse kaamerasse” uudise?
Rahvusringhääling peab kõigis muudes asjades säilitama objektiivset ajakirjanduslikku malli ja jälgima, et oma arvamust ei avaldataks. Küll aga võib ta arvamust avaldada, kui asi puudutab ringhäälingut ennast. See juhtum puudutas ERRi ja selline reaktsioon on igal juhul õigustatud. Ma ütleksin, et see on isegi kohustuslik. Muude asjade puhul peaks rahvusringhääling olema kajastaja.
Kuidas ja kui tihti reageerisid poliitikud mingitele kajastustele siis, kui teie olite ETV peadirektor?
Aeg-ajalt ikka juhtus, et mõni erakond läks närviliseks. Nemad ju vaatavad sõnumeid oma vaatevinklist, oma poliitiliste huvide seisukohast ja kui asjad ei olnud meeltmööda, üritati ikka telefoni tõsta, aga ikka suhteliselt vähe.



























