AILI KOGERMAN: Puuetega eakad
(9)Kuigi meie inimeste keskmine eluiga on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt tagasihoidlik, on see näitaja tõusuteel. Praegu on Eesti naiste keskmine eluiga 77 ja meestel 66 aastat. Kuid tekkimas on ka täiesti uus probleem: üha suurema eakate grupi moodustavad puuetega ning vaimupuudega inimesed.
Järgmistel aastatel lisandub Euroopas 15 miljonit puudelist eakat inimest ja 10 miljonit puudega inimest saab vanaks. Üks suuremaid muresid on dementsete inimeste hulga märgatav suurenemine. Rootsis arvestatakse praegu 135 000 dementsega (igal aastal lisandub 20 000), kes vajavad erihooldust.
Euroopa Liit on arvutanud, et praeguseid hoolduskulusid, mis on EL-is keskmiselt 1,6% SKT-st, on vaja 2050. aastaks kahekordistada. Eestis on puuetega inimeste hooldusele kulutatav osa tunduvalt väiksem – näiteks 2003. aastal 1,2% SKT-st. Seda on liiga vähe juba nüüd. Lisaks ei vii selle väikese summa ümberjagamine, mida poliitikud kavatsevad (vt “Vaegurite raha kulub eakate peale” EPL 29.6), positiivsete tulemusteni ja tekitaks vaid puuetega inimeste eri gruppide ning põlvkondade vahelist vaenu ja osapoolte sotsiaalset diskrimineerimist.
Märtsis kogunesid Grazi puuetega ning eakate inimeste probleemidega tegelevad teadlased ja organisatsioonide esindajad. Grazi kongress läkitas kõigile EL-i liikmesriikidele deklaratsiooni. Selle sisu kohaselt tuleb hoiduda puudeliste eakate diskrimineerimisest ja tagada kõigile võrdsed inimõigused (vt www.ageing-and-disability.com).
Kindlasti tuleb puuetega eakate inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni ja taastusraviga seotud küsimusi arutada Eestis nii puuetega kui ka eakate inimeste organisatsioonides. Pole hea mõte tõmmata puuetega inimeste vahele piirid. Päris loomulikult tuleb leida riigieelarvest puuetega inimeste hooldusraviks lisasummasid ja võib-olla mõelda ka hooldus- ja taastusravi fondi loomisele, kas või selleks, et igaüks vastutaks oma tervise-, toitumis-, liikumis- jms harjumustega enda tuleviku eest.
 |
  |
 |
