AARE TARK, ANDRES SUIK: Eesti krooni ei saa üleöö devalveerida

Devalveerimine tähendab krooni kursi alandamist teiste valuutadega võrreldes. See tähendab, et kui näiteks praegu saab ühe euro osta 15,6466 krooniga, siis pärast krooni devalveerimist tuleks iga euro eest välja käia vastavalt devalveerimise protsendile suurem hulk kroone.

See, kas Eesti krooni devalveerimine võiks mingis olukorras üldse majanduslikult põhjendatud olla, on omaette teema. Alljärgnevalt juhime aga tähelepanu nendele õiguslikele aspektidele, mis seostuvad krooni devalveerimisega ning mille tõttu tuleb krooni devalveerimist Eestis ebareaalseks pidada.

Kui inflatsioon ehk raha väärtuse odavnemine tulenevalt hindade kasvust on loomulik nähtus, mis tekib ilma riikliku sekkumiseta, siis devalveerimine ehk raha ametliku kursi muutmine teiste valuutade suhtes eeldab riiklikku otsustust. See, kui lihtne on mingi riigi raha devalveerida ja millised protseduurid selleks tuleb läbida, sõltub aga otseselt iga riigi seadustest.

Järelikult ei ole Eestit krooni devalveerimise kontekstis kohane võrrelda näiteks Tai, Mehhiko või Argentinaga, nagu on teinud Alar Tamming Äripäeva (5.2.2007) artiklis “Suur majanduskriis tulekul”. Eestit ei ole kohane võrrelda ka Soomega, kuna riikidel on seoses oma raha võimaliku devalveerimisega lihtsalt eri seadused. Nimetatud artiklis kirjutatakse: “Mõni kuu enne Soome marga devalveerimist teatas Soome keskpank, et see on absoluutselt välistatud.” See on ilmselt vihje sellele, et Soomes toimus marga devalveerimine sisuliselt üleöö ning inimestele ja ettevõtetele ootamatult. Nii see tõepoolest oli – Soome marga devalveerimise otsus langetati 1991. aasta 14. novembril, kusjuures Soome tollane rahandusminister Iiro Viinanen väitis kuni viimase hetkeni kindlalt, et devalveerimist ei tule. Hiljem ütles rahandusminister, et ta ei oleks saanud avalikkusele midagi muud öelda. Ent selline olukord sai Soomes võimalikuks seetõttu, et sealsete seaduste kohaselt oli raha devalveerimise otsustamine ja läbiviimine riigi valitsuse ja keskpanga pädevuses.

Teistsugune on aga olukord Eestis, kus juba alates 1992. aasta 20. juunist kehtib seadus Eesti krooni tagamise kohta. Nimetatud seaduse teise paragrahvi kohaselt ei ole Eesti Pangal õigust Eesti krooni devalveerida ning Eesti krooni tehnilise kõikumise piirmäär on kolm protsenti. Ka valitsusele ei ole õigusaktidega antud pädevust krooni devalveerimise otsustamiseks. Nii kaua, kuni Eestis kehtib seadus Eesti krooni tagamise kohta, eeldab Eesti krooni devalveerimise otsustamine selle seaduse muutmist või kehtetuks tunnistamist.

Vaid riigikogu otsustab

Seetõttu saab Eestis krooni devalveerimist otsustada üksnes riigikogu. Vabariigi valitsusel ega Eesti Pangal ei ole pädevust parlamendi poolt vastuvõetud seaduse muutmiseks.

Eeltoodust järeldub see, et Eestis ei peaks kartma krooni üleöö devalveerimist ehk krooni kursi langust teiste valuutade suhtes rohkem kui kolm protsenti.

Krooni kiire devalveerimise muudaks võimatuks see, et riigikogu ei saa seadusi vastu võtta või muuta üleöö. Riigikogu menetleb seadusi üldjuhul kolmel lugemisel, kusjuures iga seaduse menetlemisele peab eelnema ka vastava seaduseelnõu algatamine. Nii seaduste algatamise kui ka seaduste menetlemise protsess on Eesti põhiseaduse ja teiste seadustega rangelt reglementeeritud ning kõikides etappides avalik. Seega juhul, kui Eestis tekiks soov krooni devalveerida, oleks see protsess ühelt poolt aeganõudev ja teiselt poolt avalik. Suure tõenäosusega tähendab see ka seda, et krooni devalveerimine on Eestis väga ebatõenäoline.

Riigi raha devalveerimine võib teatud juhtudel teenida küll riigi majanduse pikaajalisi huve, kuid lühiajaliselt on tegemist enamiku inimeste elujärge halvendava otsusega. Seetõttu on väheusutav, et mis tahes poliitiline jõud riigikogus oleks valmis pikalt vinduva avaliku debati käigus juba ette paanikat külvavat krooni devalveerimist toetama.

Kuna Eesti krooni üleöö devalveerimine vabariigi valitsuse või Eesti Panga tasemel ei ole Eesti seaduste kohaselt võimalik, siis ei saa krooni devalveerimist Eestis reaalseks pidada. Tulevikus eurole üleminekul tekiks võimaliku devalveerimise suhtes uus olukord, mis on reguleeritud Euroopa Liidu asutamislepingu, muude EL-i õigusaktide ja Euroopa keskpanga otsustega, kuid see nõuaks juba põhjalikumat juriidilist käsitlust.