Eesti väliskaubanduse puudujääk oli juunis statistikaameti teatel 1,5 miljardit krooni, mis on 400 miljoni võrra vähem kui mais. Eksport oli tänavu juunis võrreldes 1999. aasta juuniga 49 protsenti suurem, ulatudes 4,4 miljardi kroonini, ja ka import kasvas sama palju, 5,9 miljardi kroonini. 1999. aasta juunis oli väliskaubanduse puudujääk täpselt miljard krooni. Ekspordimaht oli siis 2,9 ja impordimaht neli miljardit krooni.

Analüütikute hinnangul jätkub ekspordi stabiilne juurdekasv, mida võimaldab välisnõudluse järkjärguline suurenemine ja krooni odavus paljude ekspordipartnerite valuutade suhtes.

Sisenõudlus väike

Hansapanga analüütiku Urmas Riieli hinnangul on sisenõudlus jäänud oodatust tagasihoidlikumaks ning seega on ka impordi kasv olnud väiksem kui ekspordil.

Ühispanga analüütiku Sven Kunsingu hinnangul tulid juuni väliskaubanduse numbrid nende prognoositutest vaid kahe protsendi võrra madalamad. «Pisut muret tekitab, et eksport ei kasva enam impordist kiiremini,» rääkis Kunsing. «Samas ei lähe osa impordist loodetavasti tarbimisse, vaid on mõeldud näiteks tootmise laiendamiseks,» lisas Kunsing. Analüütikud prognoosivad Eesti selleaastaseks väliskaubanduse defitsiidiks 6,5-7 protsenti SKPst.