Juhataja kohusetäitja Toomas Tauts ütles BNS-ile, et linnaplaneerimise amet kavatseb polisei abiga kasutada oma seaduslikku õigust kaotada ebaseaduslikud rajatised.
Tautsi sõnul ei teadvusta objekti valdajad, et Lennusadamas on igasugune ehitustegevus praegu välistatud.
Peale ehitusloa puudumise on ehitamine Lennusadamas välistatud ka maa-ala kohtuliku omandivaidluse tõttu.
"Teatud tegelaste arvates on Eesti maismaapindala muutmine nii lihtne - mine aga sadamasse, valluta merelt tuhandeid ruutmeetreid ja kui keegi küsima tuleb, siis nimeta seda tagasihoidlikult kaide renoveerimiseks," kommenteeris Tauts.
"Olime sunnitud seaduserikkumise tõkestamiseks paluma politsei abi, kuna valdajaga peetud tsiviliseeritud diskussioon ei andnud tulemusi," ütles Tauts.
Vaatamata alates aprillist tehtud korduvatele ettekirjutustele, ei suutnud Tallinna linnavalitsus ebaseaduslikku ehitustegevust lõpetada.
Tallinna linnaplaneerimise amet palus politseilt abi objekti ülevõtmiseks, ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks ja ilma loata püstitatud rajatiste lammutamiseks.
Ehitusloata tegutsev firma põhjendas omavolilise tegevuse jätkamist sellega, et ehituse peatamine ei ole majanduslikult otstarbekas, ütles Tauts BNS-ile.
Kuigi linnaplaneerimisameti ettekirjutuse kohaselt pidanuks süüdlane likvideerima omavolilise ehitamise tagajärjed 1. augustiks, käis kolmapäeval objektil endiselt hoogne ehitustöö, rääkis Tauts.
AS-i BPV nõukogu esimees Aleksander Rotko keeldus BNS-ile seadusi eiravat tegutsemist sadamakai ja hoonete ehitamisel selgitamast.
Tallinna halduskohtu otsusega 26. juulist määrati AS BPV nõukogu esimehele Rotkole haldusõiguse rikkumiste eest kolm rahatrahvi - ebaseadusliku ehitustegevuse, jäätmeluba omamata ohtlike jäätmete kogumise ning omavolilise lokaalse katlamajaga õhu reostamise eest - kogusummas 13.800 krooni.
Ehitustegevuse Lennusadamas keelavad nii Tallinna linnakohtu hagi tagamise määrus kui ka Tallinna linnaplaneerimise ameti ettekirjutused.
Justiitsministeerium käib juba kolmandat aastat objektil teguseva firmaga kohut, püüdes tõestada, et vaidlusalune sadama-ala on hõivatud ebaseaduslikult.
Hageja väitel ei olnud objektilt lahkunud Nõukogude armee väeosa ülematel õigust vara maha müüa, vaid see tulnuks üle anda Eesti riigile.
