19. sajandi suurimast armastusromaanist pärit naise suur roll on Piret Laurimaa kanda. Kas liiga suur? Kindlasti mitte. See osatäitmine väärib arutelu, sest selle rolli sõnumita pole selgust lavastuse ega Gustave Flaubert’i kirja pandud loo mõttes.

Laurimaa Emma Bovary kõige silmatorkavam iseloomujoon on tavalisest suurem tunnustusvajadus, millega kaasneb rahulolematus oma mehe ja ümbritseva seltskonnaga.

See kõik mängitakse välja Bovaryde abielupaari partnerluses, kus Jaan Rekkori kehastatud suppi helpiv Charles Bovary on esitatud nii argisel kujul, et Emma Bovaryl tarvitseb laval olla vaid jahedas üksinduses, et publik mõistaks, mis suhted selle mehe ja naise vahel valitsevad. Jaan Rekkor mängib väga täpselt välja oma tegelase halli olemuse ja ühes sellega põhjuse, miks Emma Bovary seda tüüpi parimal juhul vaid talub.

Emma Bovaryd ümbritseva keskkonna iseloomustamiseks kõlbab Charles Bovaryst kõnekamalt isegi üks teine roll, Ago Andersoni apteeker Homais, seltskonnahing, kelle ülevoolavalt lõbusas külastaari kujus pesitseb väikekodanlik rahulolu, mis sobib selle loo taustaks.

Intelligentne dramatiseering liigub ladusalt Emma saatust pidi ja viib vaataja episoodide juurde, mis toovad teadmise, et madam Bovary teeb oma mehe sarvekandjaks kõigepealt aadlimehe Boulanger’ (Sepo Seeman) ja seejärel noore ametimehe Leoniga (Sten Karpov).

Kaasa elada pole kellelegi

Vormiliste lahenduste poolest on lavastus kaasakiskuv ja justkui kruviks publiku ootusi üles. Aga see, mis juhtub, on üks võrdlemisi tavaline abieluväline tiivaripsutamine. Mis sünnib seetõttu, et üks naine tahaks olla midagi enamat, kui ta tegelikult on… Emma Bovaryl on igav.

Lavastus on hinnangutes tasakaalukas, tegelased on välja joonistatud sel moel, et lõplikult hukka mõista pole kerge ei Emma ega Charles Bovaryd. Ka abielunaist võrgutavaid mehi pole näidatud ülearu mustades toonides. Ning isegi Emma võlaorjusesse püüdnud kavalat kaupmeest Lheureux’d (Lauri Kink) pole näidatud läbinisti kurjana.

Ent kaasa elada pole selles tükis eriti kellelegi. Tegemist on mõistuspärase kunstilise „ehitisega”, mille järelmaik pole tunnetuslik, vaid vaagima panev. Kas Emma Bovary loos on üldse armastust, kõikehaaravat üllast tunnet? Või siis ongi armastus vaid kui päästenöör, mis viib eemale hallist argipäevast?

Teater

„Madame Bovary”

Autor: Gustave Flaubert

•• Lavastaja: Tiit Palu

•• Kunstnik: Andrus Jõhvik

•• Osades: Piret Laurimaa, Jaan Rekkor, Sepo Seeman, Sten Karpov, Ago Anderson, Lauri Kink, Jüri Vlassov, Tambet Seling

•• Esietendus Endla teatris 8. juulil