Emapuhkuse ajal väikeste summade eest tööotsi teinud Maria koondati tööle naasmisel. Maria lootis, et töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse tema lapsepuhkuse-eelset korralikku töötasu, kuid võta näpust. Hüvitise arvestamisel võeti aluseks hoopis väiksed sissetulekud lapsepuhkuse ajal. „See on peaaegu kümme korda väiksem, kui oleksin saanud siis, kui ma ei oleks vahepeal midagi teinud,” räägib ta hüvitise arvutamise järel.

„Mul ei olnud õrna aimugi, et ma ei tohi midagi teha, sest see võib nii rängalt kätte maksta,” on Maria seaduste vahel valitsevast vastuolust hämmingus. Nimelt arvestas töötukassa tema keskmiseks ühe kalendripäeva töötasu summaks viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul kõigest 58 krooni. „Arvasin, et see on trükiviga, et siin on komakohaga eksitud. Maksin enne lapsega koju jäämist kõrgeid makse, sealhulgas ka töötuskindlustusmaksu.” Nüüd aga määrati Mariale tema enda sõnul madalaim hüvitis, mida üldse on võimalik määrata.

Mullu jõustunud uue töölepinguseaduse ja töötuskindlustusseaduse vahele ongi peidetud lõks, mis võib jätta lapsepuhkusele naasmise järel koondatud lapsevanemad ilma nende puhkuse-eelse palga alusel arvestatud hüvitisest.

Absurdne on ka see, et puhkuse ajal tööd mitteteinud vanem saab koondamisel töötukassast suuremat hüvitist. Võrdseks kohtlemiseks ei tohiks lapsevanem imikuga kodus olemise kõrvalt seega päevagi tööd teha – vähemalt mitte legaalselt.

Langenud majandusnäitajate juures ei ole kahjuks tavatu, et lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi tulnud ema või isa tööleping lõpetatakse, sest uus seadus alla kolmeaastaste laste vanemaid endisel kujul enam ei kaitse. Appi peaks sellisel puhul tulema töötuskindlustushüvitis, mille summa nägemine lõpeb vahepeal vanemahüvitise saamise kõrval seadusega lubatud lisapalka teeninud emale šokiga.

Hüvitis ja tulu koos

Nimelt võimaldab seadus jätkata vanemahüvitise maksmist täiel määral, kui selle saaja töötab ja saab kuus kuni 4350 krooni sotsiaalmaksuga maksustatud tulu (summa oli sama ka 2009. aastal).

Raske on uskuda, et keegi seda võimalust ei kasutaks, kui tööandja lubab lapsepuhkuse ajal kergemat tööd teha, sest lisaraha kõrval aitab see säilitada ka töötaja kvalifikatsiooni kuni tööle naasmiseni.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitab, et kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks. „Tähtsust ei ole, kas hüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil sai isik väljamakseid ühelt või mitmelt tööandjalt, ega sellel, kas tasusid maksti töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, kas töötati täis- või osalise koormusega,” märkis ta.

Vaip tõmmatakse jalge alt

•• Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) järgi arvutatakse kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Seega on hüvitise suuruse arvutamise seisukohast oluline, millal isikule tasu välja maksti, s.t maksu- ja tolliametile deklareeriti, mitte periood, mille eest see arvestati.

•• Töötukassa praeguse tõlgenduse kohaselt lähevad arvesse ka vanemahüvitise saamise perioodil töövõtulepingu ja suulise võlaõiguslepingu alusel tehtud tööd – olgu summaks kas või paarsada krooni. Paraku tõmmatakse sellega vaip jalge alt ka noortel peredel.

•• Võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud kuuluvad sarnaselt töölepingu alusel makstud tasudega maksustamisele töötuskindlustusmaksuga ning neid ei ole loetletud TKindlS-i §-i 40 lg-s 2 sätestatud tasude hulgas, millelt töötuskindlustusmaksu ei maksta ja mida ei võeta hüvitise suuruse arvutamisel arvesse.