Endlas esietendunud „Algus” pole küll sügav näitekirjandus, kuid muusikaline lugu inimestest meie kõrval on vaatamist väärt.
Andres Noormetsa uue tüki „Algus” võib rahumeeli Endla teatri bilansi plusspoolele kirjutada – lugu nüüdisaja inimeste moodsatest hädadest on lööv ja kaasakiskuv. Lavastuse sisuga põimub mõnus muusika, mis sõnumi selgitamise kõrval pakub lõõgastust. Pärnusse oligi vaja just sellist tükki – hästi tabatud tasakaalu tõsise teema ja lusti vahel.
Andres Noormetsa loo peategelase Leo (Lauri Kink) ja kõrvaltegelased Mai (Piret Laurimaa), Hugo (Ago Anderson), Urve (Ireen Kennik) ja Merleke (Kaili Viidas) võib kvalifitseerida noorteks linnaprofessionaalideks. Nad kõik pusivad sama küsimuse kallal: kas ma elan seda õiget elu, mida ma elada tahan?
Tegelased on vastusest eri kaugustel. Leo on aru saanud, et vastus on ei, ja proovib õige eluga alustada. Töönarkomaan Urve pole küsimuseni veel jõudnud, tema läbipõlemine ja kõhklused on alles ees.
Väga huvitav, et Andres Noormets on valinud oma loo kangelasteks keskealised inimesed, kel pole lapsi. Selles on oma iva, sest lastega inimesel on eksistentsiaalne dilemma, kas elatakse õiget elu, võrratult harvem kui lastetutel. Enamgi veel, lavastuse rollid pole žanrilt tõsidramaatilised, vaid neisse mahub ka koomika. Justkui tahaks autor öelda, et moodsal inimese Angst on küll tähelepanuväärne, kuid pole keelatud selle üle lõbusalt muiata.
Ja lõpuks tuleb eraldi ära märkida bänd, mille solistiks Sepo Seeman. Bänd on rohkem kui bänd, sest tegu pole saatemuusikute, vaid rollidega. Seemani monoloogid on seejuures võrratud oma nüansirikaste naljade poolest. Bändi laulud annavad tüki sõnumile tohutu lisamõõtme, muusika ja teater on võrratul moel kokku pakitud.
Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis saavutas Eesti 33. koha, mullu olime 35. kohal.
Avalda arvamustAjakirjas Neurology ilmunud artiklis väidavad teadlased, et vananemisega seotud mäluprobleemid kimbutavad mehi 1,5 korda sagedamini kui naisi.
Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University Collegei ja Cambridgei ülikooli teadlased.
Kõrgema sotsiaalse staatusega kääbusimpanside paaritumisedukus on suurem kui madalama staatusega isastel, kuid ka viimastel võib emaste juures anssi olla juhul, kui nende emad neid aitavad.
Hiljuti Gallupi poolt avaldatud uurimuse kohaselt on religioon olulisel kohal 84 protsendi uuritavate inimeste jaoks. Huvitav asja juures on aga see, et riigi rikkuse suurenedes muutub religioon seal elavate inimeste jaoks üha tähtsusetumaks.
Nottinghami ülikooli teadlaste uurimuse põhjal võivad prussakad inimeste tervisele kahju asemel hoopis palju kasu tuua.
Ilm täpsemalt