Eile selgus järjekordne Eduard Vilde preemia laureaat, kelleks osutus Tõnu Õnnepalu luulekoguga „Kevad ja suvi ja”. Otsuse langetamine toimus tänavu ülekaaluka häälteenamusega. Žüriiliikmete sõnul iseloomustavad Õnnepalu luulekogu äärmiselt lugejatundlikud tekstid, lugejal on sellesse teosesse alati võimalik omaenda meeleseisundeid „sisse lugeda”. Kandideerinud teoste seas olid veel Õnnepalu „Paradiis”, Peeter Helme „September”, Jan Kausi
„Hetk”, Aimée Beekmani „Ulavere”, Andrus Kivirähki „Jumala lood” ja Hannes Võrno „Poisi lugu”. Preemia antakse Vinni-Pajusti gümnaasiumis üle ilmselt järgmisel kuul.
Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis saavutas Eesti 33. koha, mullu olime 35. kohal.
Avalda arvamustKaks inimest või kolp?
Ajakirjas Neurology ilmunud artiklis väidavad teadlased, et vananemisega seotud mäluprobleemid kimbutavad mehi 1,5 korda sagedamini kui naisi.
Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University Collegei ja Cambridgei ülikooli teadlased.
Kõrgema sotsiaalse staatusega kääbusimpanside paaritumisedukus on suurem kui madalama staatusega isastel, kuid ka viimastel võib emaste juures anssi olla juhul, kui nende emad neid aitavad.
Hiljuti Gallupi poolt avaldatud uurimuse kohaselt on religioon olulisel kohal 84 protsendi uuritavate inimeste jaoks. Huvitav asja juures on aga see, et riigi rikkuse suurenedes muutub religioon seal elavate inimeste jaoks üha tähtsusetumaks.
Ilm täpsemalt