Annetused tulid põhiliselt Euroopa Komisjonilt ja 12 ELi liikmesriigilt (150 mln eurot) ning Põhjamaadelt, kes kardavad Tðernobõli katastroofi kordumist Leedus. Leedu ise on leidnud 34 miljonit eurot (530 mln krooni).

ELi laienemise komissar Günter Verheugen hoiatas, et Leedu peaks tuumaenergiast loobumise kavas siiski rohkem lootma omaenda eraettevõtjate toetusele. Eraettevõtjad peaks tema sõnul toetustele lootmise asemel laenu võtma.

Ignalina kaks RBMK-tüüpi reaktorit toodavad praegu 73% Leedu elektrienergiast. Leedu on lubanud ELi riikidele, et sulgeb oma kahest tuumareaktorist vanema 2005. aastal ja otsustab 2004. aastal teise reaktori sulgemise aja. Ukraina teatas, et sulgeb Tðernobõli tuumajaama tänavu detsembris.

Ignalina sulgemine pidurdab Leedu energiasektori reformi ja kütusefirmad on seni erastamata. Samuti pole Leedul õnnestunud leida energiasektorisse välisinvesteeringuid. Juuni algul loobus Rootsi riigi energiaettevõte Vattenfall AB 105 miljoni euro (1,6 mld krooni) suurusest investeeringust Kaunases, kuna valitsus tahtis jätta omale kontrolli energia hinna üle.