Odd-Bjørn Hjelmeset kandis Otepääl treenides respiraatorit. Foto: RAUNO VOLMAR

Kõik teavad, et murdmaasuusatamises poodiumile pääsemiseks tuleb esmalt jagu saada kõigi aegade medalitabelis vastavalt esimest ja neljandat kohta hoidvate maade ehk Norra ja Rootsi suusatajate armeest. Vähem räägitakse neid vaevavast koormusastmast, mida nimetatud riikide atleetidest põevad ligi pooled.

„Tegemist on häiriva, kuid ravitava hingamisteede haigusega, mis ilmutab end keskmiselt viis minutit pärast treeningu lõppu – eriti kui on harjutatud intensiivselt, pulsisagedusega 85–95 lööki minutis,” rääkis Yale’i ülikooli kliinikumi professor dr Christopher Randolph ajalehele The New York Times.

Koormusastmat põevad paljud atleedid eri aladelt, kuid eriti vaevab see pidevalt külma õhku sisse ahmivaid talisportlasi: peale suusatajate ka kiiruisutajaid ja jäähokimängijaid.

„Selline astma tekib, kui meeletutes kogustes külma õhku sisse hingata. Eriti pidavat see häda kimbutama neid sportlasi, kes elavad Rootsis ja Norras põhjapool ranniku ääres, kus on külm ja niiske kliima,” teab rääkida Eesti maratonisuusataja Raul Olle. „Õnneks pole ma ise, ptüi-ptüi-ptüi, astmat põdenud. Samuti ei oska ma sellest seltskonnast, kus mina olen liikunud, ühtegi näidet tuua.”

1996. aastal tegid Trondheimi ja Östersundi kliiniku teadlased Põhjamaade noorte murdmaasuusatajate seas uuringu, mille tulemustest selgus, et astmat põeb Norras ja Rootsis vastavalt 46 ja 51 protsenti tulevikulootustest.

Jaanuari keskel võis Otepää maailmakarikaetapi eelsetel treeningutel kohata külma õhku soojendavaid respiraatoreid suus kandvaid norralasi. Ei saa aga väita, et kõik sellepärast tingimata astmaatikud oleksid – sellised aparaadid on levinud ka Eesti suusatajate seas.

Põhjalik kontroll

Iga nelja aasta tagant paiskavad sportlased ja treenereid – mõned kärarikkamalt kui teised – meediasse kahtlusi konkurentide astma tõesuses, sest haigusega kaasneb ju ka võimalus ravimeid tarbida.

Näpuga näidati juba 1994. aastal Lillehammeris, kus rahvusvahelise olümpiakomitee arstliku komisjoni juht Alexandre de Merode nentis: „Olümpiaks 60 protsendini kasvanud astmaatikute osakaal ei saa olla normaalne. Midagi on lahti.”

Kahel olümpial võistelnud Raul Olle sõnul ei tasu siiski arvata, et astmat kuritarvitatakse dopingureeglitest mööda pugemiseks, sest tänapäeva meditsiini nii lihtsalt enam haneks ei tõmba. „Niisama haigusest paberile kirjutades ravimeid ei saa. Selleks et näha, kas see sind ka tegelikult piinab, tehakse ikka põhjalikud hingamisteede testid,” ütles Olle.

Ettevaatust, allergikud – lepp õitseb!

•• Olümpialinna allergoloog dr Donald Stark hoiatas uudistekanali CBC News vahendusel Kanada läänerannikut külastavaid sportlasi ja pealtvaatajaid sealkandis veebruaris saabuva puude õitsemisaja eest, mis võib allergikutel kaasa tuua astmahoogusid.

•• Allergiasümptomid võivad väljenduda tavalise külmetuse või palavikuna ning asjaga mitte kursis olevaid inimesi äkilise haigestumise pärast muretsema panna.

•• Vancouveri piirkonnas on levi­nuimaks allergeeniks lepaõie­tolm. Dr Stark märkis, et kuigi Euroopas ja Aasias esineb leppa vähem, on põhjust tähelepanelikkuseks neil, keda muidu tabavad vaevused kaskede õitsemisajal – sageli on samad inimesed allergilised ka lepaõie­tolmu vastu.

•• Allergiaravimi liigtarvitamist käsitletakse olümpiamängudel osalejate puhul dopingujuhtumina. Sportlased võivad küll kasutada pseudoefedriini sisaldavaid allergiaravimeid, kuid ravi­mi kogus ei tohi veres ületada 150 mikrogrammi ühe liitri kohta.

•• Kanada olümpiakoondise pea­arst dr Bob McCormack manitses allergilisi sportlasi suurele ettevaatusele, sest ka tavalised käsimüügiravimid võivad anda positiivse dopinguproovi.