Rene Busch toetab esinumber Kaia Kanepit.  Foto: Rene Suurkaev

Nooruke Argentina naiskond nautis kuumast suvest tulles Tallinnas talvemuinasjuttu, kuid Föderatsiooni karikamängudes käisid eestlannad külalistega karmilt ümber. Vajalik kolmas punkt tuli Kanepi teise üksikmängu järel, ent ka Ani ei kinkinud teist võitu vastasele. Paarismängus võis Eesti platsile saata juba tagumised numbrid Margit Rüütli ja Anett Schuttingu, kes jätsid viisakusest mängulusti ka argentiinlannadele.  Lõpptulemus 4:1 Eestile. Sellega jõudis Eesti esmakordselt maailmaliigas mängides teise ringi, mis tähendab kohta 12 parema hulgas ning õigust jätkata tugevamate seas ka järgmisel hooajal. Tegemist oli tõelise läbimurdega. Aastal 2007 kukuti liidriteta mängides Föderatsiooni karikasarjas oma tsooni teise liigasse. 2008. aastal mängiti end esiliigasse tagasi, mullu võideti seal alagrupp ning jõuti maailmaliiga üleminekumängule, kus aprillis alistati Tallinnas Iisrael 3:2.

„Ei teagi, kas ajalugu niisugust võiduseeriat nii väikse riigi poolt mäletabki,” sõnas Ani, pidades silmas kolme järjestikust kaalukat võitu Valgevene, Iisraeli ja nüüd ka Argentina üle.    

Eestlannade ülekaalukat triumfi ei pisenda ka asjaolu, et Argentina esinumber Gisela Dulko ei mänginud.

Nii mängijatel kui ka Eesti tennisepublikul on põhjust uhkust tunda. „Muidugi on uhke tunne, loodan, et teil ka,” ütles Kanepi rahulolevalt, kui oli äsja 52 minutiga seljatanud maailma edetabelis 357. kohal asuva 18-aastase Aranza Saluti. Veebruarikuu esimene nädal polnud Kanepile lihtne. Esmaspäeval sai avalikuks koostöö lõppemine suursponsori Enn Pandiga, kolmapäeval venitas ta treeningul parema jala puusapainutaja lihast.

Häälekad fännid

Kumb siis läinud nädalast paremini meelde jäi – mänguvälised sekeldused või magus võit? „Mul on suhteliselt hea mälu, kõik jääb meelde,” vastas Kanepi, kes nautis kodupubliku surve all mängimist täiel rinnal. Siiski mitte sooviga kriitikutele kohta kätte näidata, vaid hoopis ennast pinge all proovile panna.  

„Ma ei tee ühtegi asja sellepärast, et kellelegi midagi näidata. Mul on pinget hea mängu jaoks lihtsalt vaja. Kui kellelegi midagi tõestada, võib kujuneda nii, et ma ei tõestagi midagi,” rääkis Kanepi.

Tondi tennisekeskusesse kogunes täismaja ehk 1500-pealine publik, kelle seast tõusid eredalt esile fännisallidega ja näo sinimustvalgeks värvinud toetajad. Nende keskel istus ka särki „A” (neljast inimesest moodustus „Kaia” – toim) kandnud Eesti meestennisist Vladimir Ivanov. Kuigi tribüünilt kostis kohati pobinat ja küsimusi „Kes vutifännid majja lasi?”, näeb Ivanov siinsel tennisekultuuril veel arenguruumi.

„Türgis Davise karikasarjal näiteks karjuti iga punkti peale ja pumbati omasid korralikult üles. Meie publik on kahjuks veel passiivne, mistõttu pidin tüdrukuid aitama nii palju kui võimalik,” kirjeldas Ivanov.

Ani mäletab üht osa fänne juba 2006. aastast, mil ta mängis French Openi peaväljakul Justine Heniniga. „Olin teises setis 1:4 taga, kui eestlased hüüdsid ergutuseks: „Ta (Henin – toim) hakkab väsima!” Nende naljad ajavad ennastki muigama. Suur aitäh, et meid niimoodi toetate!” tänas Ani.

Psühholoogi on vaja

Erinevalt Kanepist, kes ei saanud jalavigastuse tõttu täie jõuga joosta ja panustas rohkem tugevatele löökidele (Argentina kapten Tito Vasquez võrdles Kaiat Fed Cupi kodulehel jõu poolest Arnold Schwarzeneggeriga – toim), näitas Ani mänguvorm selgeid paranemismärke. Kaotuste korral tihtipeale tippspordist loobumise mõtteid heietanud Anisse on eluvaimu sisse puhunud itaallannast psühholoog, kellega Eesti teine reket taastas kaks aastat tagasi katkenud koostöö eelmisel kevadel.  

„Igal stressis inimesel oleks nõustajat vaja. Ma ei häbene psühholoogi juures käimist. Kui sügisel vigastuse tõttu motivatsioon jälle langema hakkas, aitas ta mul positiivselt mõelda. Olen hetkel oma mänguga väga rahul,” sõnas täna Stockholmi ITF-turniirile sõitev Ani.  

Kanepi hooaeg jätkub 15. veebruaril Memphisest startiva USA turneega. Jalavigastust ei maksa karta, varasemate kogemuste põhjal hindas Kanepi säärase vigastuse täielikuks paranemiseks kujunevat aega kümnele päevale.

Eesti naiskonna teise ringi vastane loositakse juba ülehomme, võimalikud variandid on Prantsusmaa, Saksamaa, Ukraina ning Serbia– Venemaa matši kaotaja.

Arvamus

Eerik Kedars,

tenniseveteran

Suur elamus oli maailmaliiga matši tribüünilt vaadata. Et oleme nüüd FedCupi sarjas maailma 12 parema seas, on asjaolu, millest me veel mõni aasta tagasi ei julgenud unistadagi. Tüdrukud mängisid kiiduväärselt kindlalt. Koguni nii kindlalt, et mängudes kadus põnevus. Suurele edule pandi alus ava­päe­val, kui nii Kaia Kanepi kui ka Maret Ani suutsid üksikmängu võita. Võistkondlikes matšides on väga oluline, kuidas lähevad esi­mesed mängud. Võidud loovad soodsa fooni. Minu mulje järgi polnudki Argentina naiskond nii nõrk. Nad on veel noored.

Fed Cupi maailmaliiga

II grupi 1. ring

Eesti–Argentina

Maret Ani – Maria Irigoyen 6:1, 6:2; Kaia Kanepi – Paula Ormaechea 6:1, 7:5; Kanepi – Aranza Salut 6:1, 6:1; Ani – Ormaechea 6:2, 6:3; Margit Rüütel/Anett Schutting – Mailen Auroux/Irigoyen 5:7, 4:6.

Teised maailmaliiga matšid.

I grupp. Ukraina–Itaalia 1:4, Tšehhi–Saksamaa 3:2, Serbia–Venemaa 2:2*, Prantsusmaa–USA 1:4.  II grupp. Austraalia – Hispaania 3:2, Poola– Belgia 1:3 *, Slovakkia–Hiina 3:2.

*Polnud lehe trükkiminekuks lõppenud