Ehkki poliitikutele meeldib rääkida Eestist kui edukast IT-riigist, näitavad viimased projektid, et ka pealtnäha lihtsate süsteemide tööle saamisega on tegelikult tõsiseid probleeme. Aasta algu­sest käiku läinud digiretsepti süsteem hiilgab töökind­lusetusega, mitu kuud pärast tähtaega katsetatakse endiselt kiiruskaamerate infosüsteemi ja tagatipuks lõpetas riigi infosüsteemide arenduskeskus (RIA) eelmisel nädalal lepingu juba eelmise aasta jaanipäevaks ID-kaardi tarkvara valmistama pidanud Smartlinkiga.

Kuna paljude Eesti IT-firmade käekäik sõltub suuresti just riigihangetest, ei soovi keegi riigiasutusi avalikult kritiseerida. Kui aga IT-alaste ebaõnnestumiste jada mitteametlikult arutada, öeldakse, et pahatihti ei suuda tellija ehk riik lihtsalt selgeks teha, mida ta ikkagi täpselt soovib. „Minu arvates on üheks jamade põhjuseks see, et hanke pakkumiskutses selgitatakse ära, milline peaks olema lõpptulemus üldiselt, kuid mitte detaile,” ütles üks IT-maailmaga hästi kursis olev inimene. Tema sõnul on see kui hinnapakkumise küsimine kahekorruselise maja rajamiseks, mis sõltuvalt tingimustest võib maksma minna miljon või ka kümme miljonit krooni. „Maja ehitamise puhul määratakse pakkumises väga täpselt kõik detailid, materjalid jne. Suurtes IT-projektides sõltuvad paljud detailid alles töö käigus, sest alles siis otsustab osakonna juhataja, kuidas ta tahab, et infosüsteem töötaks.”

Ebaõnnestumisi on rohkemgi

Ta tõi esile, et tegelikult on tuksi läinud palju rohkem projekte, ent avalikkusele pole need lihtsalt teada. „Need on olnud lahendused, kus on kirjas, et töö tuleb ära teha teatud  kuupäevaks näiteks kümne miljoni eest. Kuupäeva saabudes aga ei ole lahendus valmis.” Selleks on tema sõnul kaks peamist põhjust: esiteks küsib tellija projekti käigus juurde uusi asju, mis tähendab, et projekt läheb kallimaks ja tähtaeg lükkub edasi, ning teiseks ei saa IT-ettevõte enam ise hakkama.

Paar päeva tagasi RIA-ga sõlmitud ID-kaardi tarkvara valmistamise lepingust ilma jäänud Smartlinki juht Henrik Põder nentis, et korraliku tarkvarahanke nurgakiviks on analüüs, mida tihti ei vaevuta tegema. „Hetkel käib asi kahjuks nii, et kõigepealt tehakse valmis tehniline kirjeldus ja selle põhjal üritatakse enam-vähem arvata, mis võiks olla vajalik ajaline maht, ning korraldatakse han­ge,” selgitas Põder ja lisas, et hanke võitja esimene ülesanne on teha projektile analüüs. Põdra sõnul ei ole probleem saamatus IT-spetsialistis, vaid riigil tellijana lihtsalt puudub täpne arusaam, mida tellitakse.

Teiseks juhtis Põder tähelepanu, et kuna suurt osa riigi tellitud IT-projekte rahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest, siis seab see hangete tegemisele väga väikse ajavaru.

Teinegi Eesti Päevalehega konsulteerinud IT-maailma hästi tundev inimene nentis, et eelkõige sõltub projektide edukus kahel pool lauda istuvatest inimestest ja sellest, milline on nende motivatsioon tellida ja tarnida head tarkvara. „Tavaliselt ei saa kunagi ette teada, kas poolte vahel on klapp või ei, see tuleb ilmsiks alles projekti käigus,” ütles ta. „Osal firmadel on see suhe 90 : 10 õnnestumise kasuks, teistel aga läheb iga teine projekt vett vedama,” lisas ta. Ehkki ka tema on kohanud riigisektoris ettevõtteid, kes ei oska tellida, siis kõigile riigiasutustele seda üldistada ei saavat. „Põhjus, miks paljudel juhtudel tarned aia taha lähevad, on hind. Parima valiku kriteeriumites on sel suur osakaal ning kvaliteet jäetakse tähelepanuta.”

RIA tunnistab probleemi

•• Riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) direktori asetäitja Kalle Arula nõustus, et riigi poolt IT-tellimuse esitaja tõesti ei pruugi kõiki detaile ette näha, ent tema arvates tekib ka küsimus, kui spetsiifiliselt on üldse võimalik neid asju ette öelda.

•• „Minu arvates peab hanke võitjal olema nii inseneritaipu, mida tihti ka on, kui ka arhitektuurilist taipu, mida esineb juba harvem,” selgitas Arula. Just arhitektitaip näitab, kui efektiivselt ollakse võimeliseid käigult uusi nüansse arvestama.

•• Riik on rääkinud IT-agentuuri loomisest, mis oleks tellijana kompetentsem. „Selline asutus oskaks küll paremini tellida kuivi ja puhtalt tehnilisi IT-lahendusi, ent see ei toimiks väga hästi sisulisi ümberkorraldusi toovate lahenduste tellimisel.”