Pereisa jäi töötuks, pereema kaotas koha juba poole aasta eest. Kodulaenu tasumiseks raha pole. Ajutiselt aitas küll maksepuhkus, kuid ka laenuintresside maksmiseks tuli rahast puudu ja kolme aasta eest soetatud maja pandi sundmüüki.

Lugu, mille rääkijaid leiame kõik oma perest või tutvusringkonnast. See on Eesti elu 2010. aasta alguses. Pisarate valamine ei aita – pank võib juba esimeste raskuste saabudes nõuda kodu müümist. Hindade vabalanguse järel ei piisa sundmüügiga saadust laenu lõpparveks.

„Praegu pole õnneks probleeme laenu tagastamisega, aga kui aus olla, siis aeg-ajalt tuleb mõelda ka sellele, mis siis saab, kui…” võtab paari aasta eest kolmetoalise korteri ostuks laenu võtnud Mario Mäeots kokku mõtte, mis on vasardanud kindlasti paljude laenuvõtjate peas.

Mario-suguseid laenuvõtjaid on 160 000. Praegu on tagasimaksmisega raskusi umbes 6400 perekonnal, neist lõviosa elab Tallinnas. Mullu müüdi pangaliidu andmeil 300 kinnisvaraobjekti – keskmiselt kuuel päeval nädalas läheb panga poolt müüki ühe pere kodu.

Praegu saab paari aasta eest näiteks kahe miljoni krooniga soetatud korteri kiirmüügist heal juhul miljoni. Inimene kaotab kodu ja peab veel järgmised paarkümmend aastat pangale omaaegset laenu maksma.

Aina kasvavat töötute armeed arvestades võib halvim seega ees oodata iga kodulaenuvõtjat. Palju on räägitud, et välismaal ollakse hättasattunute suhtes vastutulelikum. Kuid seni pole laenubuumi kütnud pankade ohjeldamiseks midagi tehtud.

Lõpuks on aga poliitikud ja õiguseksperdid jalad kõhu alt välja võtnud ja tegemisel on koduomanike võlakaitse seadus, mis keelaks pankadel kodulaenuga ostetud ja selle tagatiseks pandud kinnisvara kohese sundmüümise. Ka saaks kohus vähendada odavmüügi korral õhku jäänud võlasummat.

Töörühma juhi ja riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul on kehtivad seadused laenuandja ja laenuvõtja tasakaalu asemel panga kasuks kaldu. Seepärast koostas nelja suurema partei esindajatest ja õigusekspertidest töörühm pankade tegevusvabadust piirava seaduseelnõu kava. Eile saadeti  eelnõu tuum pankadele ja finantsinspektsioonile tutvumiseks.

Peaministri toetus

Pangad algatust esiti kiitma ei tiku. Samuti pole selge, kas valitsusliit on plaani taga. Reformierakondlasest töögrupi liige Erik Salumäe kinnitas küll „kindlat soovi” teemaga tegelemiseks, kuid kontseptsiooni polevat veel laiemalt arutatud. Ent vähemalt sõnades on algatusel Reformierakonna absoluutse tipu toetus – peaminister Andrus Ansip rõhutas eile vajadust eelnõuga kiiresti edasi töötada.

Eelnõu praeguse versiooni alusel saaks ajutiselt raskustes inimesed võimaluse taotleda kohtult pankade eest kaitset – kohus saaks keelata võlgniku vara kiire müügi. Ja kui kohtuniku arvates on võlgades  inimesel lootus lähiajal tööd leida, ajatataks laenugraafik ning pank ei saaks inimest „üllatada” leppetrahvi, viiviste ja lisaintressidega.

Töörühma liikme Paul Varuli arvates on regulatsiooni väljatöötamiseks viimane aeg. „Eraisikute saneerimine annaks inimestele võimaluse pingutada ja vältida oma maine langust ja varalist laostumist,” lisas Varul.

Pangad äraootavad

•• Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul soovivad pangad tutvuda eelnõu konkreetse sõnastusega.

•• „Sageli osutuvad määravaks just detailid,” lausus pangaliidu tegevjuht, soovimata parlamendis küpsevat eelnõu veel lähemalt kommenteerida.

•• Talihärm viitab ohule, et saneerimismenetlust võidakse kasutada pankroti või täitemenetluse edasilükkamiseks.

Ainult uued lepingud

•• Kommertspangad on vastu töörühma plaanile tagada seadusega võlakaitse juba sõlmitud lepingutele.

•• „Kehtivate lepingute juriidilise taustsüsteemi muutmine looks ebakindlust ning võiks kaasa tuua olulisi negatiivseid otsuseid kodulaenude krediidipoliitikas,” sõnas Talihärm.

•• Suurim probleem on pankade arvates eraisikute vastaste nõuete kontrolli tagamine.