Kas raamatukogude külastamine suureneb lugemisaastal veelgi, näitab analüüs aasta lõpus. Foto: Arno Mikkor

Kultuuriministeeriumi välja kuulutatud lugemisaastal võib olla küll Facebookis juba ligi tuhat fänni, kuid korraldajatel läheb vaja tublisti innukust, et majanduslanguse tingimustes huviliste lootusi mitte petta.

Kokku on lugemisaasta tarvis eraldatud 3,4 miljonit krooni, millest 400 000 on juba ettevalmistustele ära kulutatud. Kuigi esialgu võiks arvata, et ühe Tallinna vanalinna korteri maksumuse eest aasta läbi kirjandust kiita on üsna raske, on ministeerium siiski optimistlik. „Oi, selle raha eest saab korraldada palju toredaid asju,” on ministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelt kindel. Seda näitab tema sõnul lõppenud muuseumiaasta kogemus, mille eelarve oli samas suurusjärgus.

Toots-Erelti sõnul oli otsapidi lugemisaastaga seotud ka ministeeriumi otsus jätta eelmise aastaga võrreldes samaks raamatukogudele minev 27 miljoni kroonine toetus. See ei tähenda aga sugugi, et raamatukogudele oleks see aasta lust ja lugemispidu, kuigi lugemisaasta programmis on raamatukoguüritused väga olulisel kohal.

Nimelt ei anna mõnigi omavalitsus 2010. aastaks raamatukogudele toetust teoste ostuks või on eraldatavaid summasid varasemate aastatega võrreldes vähendanud. Olgugi et kohalikule omavalitsusele kuuluvatele rahvaraamatukogudele teavikute ostmiseks toetust eraldades eeldab kultuuriministeerium, et omavalitsus finantseerib teavikute ostmist sama suures või suuremas summas.  

Sellepärast pole ka imeks panna, et raamatukogud suhtuvad lugemisaastasse kohati üsna skeptiliselt. „Lugemisaasta algas meile kahe töötaja koondamisega,” nentis Kärdla linnaraamatukogu direktor Marika Võsamaa. „Muidugi oleme mõelnud ka lugemisaasta tähistamisele ja saatnud oma mõtted korraldaja Krista Ojasaarele. See aasta tuleb eelarve osas meile väga pingeline. 2010. aasta eel­arve ei ole veel kinnitatud, kuid praeguse seisu järgi KOV raamatute soetamiseks vahendeid planeerinud pole.”

Võsamaa sõ­nul ei mõjuta lugemisaasta raamatukogu tegemisi tegelikult kuigivõrd. „Oleme iga aasta üritusi korraldanud ja teeme seda edasi just nii hästi, kui suudame, ning vastavalt rahalistele võimalustele,” sõnas Võsamaa.

Kultuur prioriteet vaid kõnedes

Et raamatukogu jaoks on kõik aastad lugemisaastad, kinnitab ka Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. „Meie  2010. aasta eelarvesse täiendavaid lugemisaastaga seotud kulusid planeerida ei olnud võimalik. Eelarve suuruseks on 34,890 mln krooni, mis võrreldes eelmise aastaga on 17,1 protsenti vähenenud. Seetõttu oleme olnud sunnitud ürituste ja näituste korraldamiseks ette nähtud vahendeid vähendama ligi poole võrra,” tuli Holmil tõdeda.

Samal ajal on ilmselt küll mitte lugemisaasta, vaid masu tõttu suurenenud raamatukogude külastatavus: 2009. aastal suurenes näiteks Tallinna keskraamatukogu lugejate arv võr­reldes 2008. aastaga keskmiselt üheksa, laenutuste arv 11,5 protsenti, Õismäel Nurmenuku raamatukogus on aga laenutuste arv aastaga kasvanud 48 protsenti.

Et kõige suuremaks probleemiks, mis ületab kõiki järgmisi tähtsuselt mäekõrguselt, on raamatukogude rahapuudus, ütles ka Tänapäeva kirjastuse peatoimetaja Tauno Vahter. Kui kirjastuste kindlad kunded raamatukogud saavad teha vähem raamatuoste, väheneb ka kirjastuste kasum. Mis omakorda tähendab, et ka kirjastustele tuleb lugemisaasta kriitilisem kui eelmine.

Juba aastaid on kirjandushuviline publik soovinud rahvustelevisiooni kirjandussaadet, see soov jääb aga täitmata ka lugemis­aastal. ERR-i pressiesindaja Anneli Tõevere-Kauri sõnul ei saa telesaate tootmist ka lihtsat „rääkivate peade” formaati kasutades odavaks pidada ja kuna uusi saateid kahanenud eelarve tingimustes juurde ei tule, kajastab ETV lugemisaasta sündmusi ja tegemisi senises programmis. Näiteks „OP!-is” algab jaanuari lõpust uus saaterubriik „Mida viimati lugesid?”, aasta vältel näeb mitme „Tähelaeva” portreteeritavate seas kirjanikke, raamatuaastat peavad meeles ka igapäevasaated „Terevisioon” ja „Ringvaade”. Ühtaegu on neis saadetes kirjanikke ja kirjandust kajastatud ka n-ö tavalistel aastatel.

Et kultuuriinimestele on vanasõna „parem pool muna kui tühi koor” hästi tuttav, polekski ehk põhjust lugemisaasta eelarve kasinusele tähelepanu pöörata. Kõnedest, mis kultuuriminister on kirjanike liidu ja riigikogu ees pidanud, jääb aga mulje, et tegemist on aasta ühe olulisema algatusega. Kahjuks on kultuur liiga sageli prioriteet üksnes kõnede kirjutamise, mitte eelarvete koostamise ajal.

Eelarve

Tallinna keskraamatukogu

Linnalt ligi poole vähem raha

•• Alanud aasta investeerimistegevuse eelarves on Tallinna keskraamatukogule raamatute ja auviste ostuks eraldanud

1,5 mln krooni.

•• Vähenemine võrreldes 2009. aastaga – 42,3 protsenti

•• Lisaks on Tallinna keskraamatukogu eelarves ajakirjanduse tellimiseks 1,4 mln krooni. 

•• 2010. aastal on kultuuriministeerium lubanud eraldada Tallinna keskraamatukogule (leping on sõlmimisel) veidi üle

4,9 milj krooni

•• Võrreldes 2009. aastaga suurenes toetus 0,75 protsenti, seda Tallinna elanike arvu tõusu tõttu.

•• Vähenenud eelarve viib Tallinna keskraamatukogu 2005.—2006. aasta tasemele

Allikas: Kaie Holm, raamatu­kogu direktor