Ületuleval esmaspäeval annab Eesti Filmiajakirjanike Ühing üle tänavuse parima Eesti filmi. Nominentide hulgas on tänavu kolm dokumentaalfilmi, üks anima- ja üks mängufilm.
Filmi "Püha Tõnu kiusamine" režisöör Veiko Õunpuu, kelle teos on ainuke mängufilm aasta parimaks Eesti filmi nominentide hulgas. Foto: Terje Lepp
Eesti Filmiajakirjanike Ühingu (EFÜ) auhind Aasta film 2009 kuulutatakse pidulikult välja Lumière'ide kino aastapäeval, 28. detsembril kell 14 Sõpruse kinos, kus tehakse teatavaks ka aasta filmikriitik ja aasta levifilm, teatas ühing.
Ainuke mängufilm, mis võib aasta filmiks saada, on Veiko Õunpuu lavastatud ja produtsent Katrin Kissa käe all toodetud ”Püha Tõnu kiusamine” stuudiolt Homeless Bob Production.
Surnud koera näitamisega laineid löönud filmiga pistavad rinda Kaspar Jancise Eesti Joonisfilmis tehtud animafilm "Krokodill" (produtsent Kalev Tamm) ja kolm dokumentaalsemat teost. Neist kõige mängulisem on Eetriüksuse ja Jaak Kilmi tehtud “Disko ja tuumasõda” (produtsent Kiur Aarma), mis toob vaatajani veidi kunstipäraselt ilustatud nägemuse 1980ndate Eestist – Nõukogude impeerium hakkas vappuma ja sellega seoses nihkus veidi paigast ka kohalik kultuuri- ja igapäevaelu.
Ülejäänud kaks parima filmi nominentideks nimetatud dokfilmi esindavad veidi traditsioonilisemaid žanre – etnograafilist filmi ja loodusfilmi.
Režissöör Meelis Muhu film “Kihnu pulm” dokumenteerib traditsioonilist pulma, mis kestab kolm päeva – abielluvad armastajad Meelis ja Raili. Esivanemate traditsioone järgivale peole on kutsutud kokku 300 pidulist, saab näha ilusaid triibuseelikuid, punaseid rätikuid ja kuulda kihnu nalja. Filmi teeb eriliseks asjaolu, et seda pidu oodati 13 aastat – nii kaua on möödas eelmisest õigest kihnu pulmast. Filmi produtsent on Erik Norkroos, see on valminud stuudios Rühm Pluss Null.
Loodusfilm “Vanamees ja põder” (produtsent Riho Västrik, Vesilind) on režissöör Joosep Matjuse esimene täispikk film. “Pole välistatud, et tegin nii noorelt oma elu tähtsaima filmi," ütleb oma vanaisast Harrist filmi teinud Joosep Matjus. 77-aastane Harri on juba üle 30 aasta on Harri uurinud põtru ja nende hingeelu. Aja jooksul on ta valik jäänud kindlale luhale, kuhu põdrad armastavad igal aastal tulla pulmamängu pidama. Põdramees tunneb seda märgala nagu oma viit sõrme. Aastatega on ta andnud üle 40 kohanime ja leidnud palju tuttavaid põtru, kellega ikka ja jälle kohtub.
“See pole klassikaline loodusfilm," kommenteeris produtsent Riho Västrik. “See on muinasjutt erakordsete looduskaadritega, millega noor filmimees kirjutab end Eesti loodusfilmi ajalooraamatusse."
Seitsmeteistkümnes kord parimat filmi valida
Eesti Filmiajakirjanike Ühing tegutseb alates 1993. aastast ja on rahvusvahelise filmiajakirjanike organisatsiooni FIPRESCI liige. Tänavu antakse Aasta filmi auhind välja seitsmeteistkümnendat korda. EFÜ Aasta filmi auhind on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind, auga kaasneb Neitsi Maali nimeline pronkskuju.
Varem on EFÜ aasta filmi auhinna saanud
1993 – Sulev Keeduse dokumentaalfilm “In Paradisum”
1994 – Hardi Volmeri mängufilm “Tulivesi”
1995 – Priit Pärna ja Janno Põldma joonisfilm “1895”
1996 – Jüri Sillarti dokumentaalfilm “Griša”
1997 – Mark Soosaare dokumentaalfilm “Isa, poeg ja püha Toorum”
1998 – Sulev Keeduse mängufilm “Georgica”
1999 – Marko Raadi dokumentaalfilm “Esteetilistel põhjustel”
2000 – Janno Põldma ja Heiki Ernitsa joonisfilm “Lotte”
2001 – Priit Tenderi joonisfilm „Mont Blanc“
2002 – Marko Raadi mängufilm „Agent Sinikael“
2003 – said auhinna kaks filmi: Sulev Keeduse mängufilm „Somnambuul“ ja Jaak Kilmi ja Andres Maimiku dokumentaalfilm „Elav jõud“.
2004 – said auhinna samuti kaks filmi: Enn Säde dokumentaalfilm „Jüri – see mulk ehk mis tuul müürile...“ ja Esto TV dokumentaalfilm “Vali kord”
2005 – Jaak Kilmi mängufilm “Kohtumine tundmatuga”
2006 – Veiko Õunpuu mängufilm “Tühirand”
2007 – said auhinna kaks filmi: Veiko Õunpuu mängufilm “Sügisball” ja Sulev Keeduse “Jonathan Austraaliast”
2008 – Mait Laasi dokumentaalfilm “Aja meistrid”
Ilm täpsemalt