Foto: Arno Mikkor

„Võrreldes aastataega 2008 ja 2009 siis on 2010 eelartve tegemine selle võrra lihtsam, et olukord on stabiilsem. Seetõttu oleks eeldanud, et eelarves on teadmisi ja vähem lootusi,“ rääkis Nestor Päevaleht Online’ile.

Tema sõnul on paljude ka sotside poolt õigeks peetavate ülesannete täitmise plaani juures väga palju lootuslikke momente.

„Näiteks ühekordseid tulusid, mida kindlasti ei saa nimetada jätkusuutlikuks. Keegi ei hakka ju uskuma, et Eesti Energialt või Tallinna Sadamalt mitme aasta vältel kogu teenitud tulu ära võtame. Maad saab ka müüa ühe korra, mitte mitu,“ rääkis Nestor.

„Teine pool on see, et ka maksutulud, mis tõusevad on ebakindlamad kui meie poolt välja pakutud. Eelarve käigus pakkusime välja alternatiivi, mis oleks sisuliselt loonud kindlama tuluallika maksude laekumise osas kui need, mida võimuliit teeb,“ ütles jätkas ta.

Nestori sõnul oleks pidanud tõstetud maksukoormust jagama ühiskonna vahel ühtlasemalt.

„Täna need maksud, mida tõsteti, on tarbimispõhised ehk need, kes tulu ära tarbivad maksavad täie rauaga, kuid need, kes ära ei tarbi, nendel maksukoormus sellest ei tõuse,“ lisas ta.

Nestor sõnas, et sotside alternatiiv oleks olnud seetõttu tulumaksu tõstmine.

Heaks kiidetud eelarves ületab kulude pool riigi tulud 5,2 miljardi krooniga. „2010. aastal eeldada, et me nulli jõuame, ei ole mingit põhjust. 2011. aastal pole see ka võimalik,“ rääkis Nestor.

„Ma ei arva, et puudujäägis mida hullu on. Meie tasakaalust väljas olek on üks Euroopa väiksemaid. Seda seetõttu, et pürgime eurole, kuna see pakutav võimalus ei pruugi kesta üle kahe-kolme aasta. Nii nagu majandus uuesti tõusule pöörab, hinnakriteerium meie eest ära sõidab,“ lisas ta.

„See, et me püüame seda alla vajaliku kolme protsendi hoida on õige. Iseküsimus, mis meetoditega. Meie meelest valedega. Aga loota, et nendes tingimustes suudab Eesti tasakaalus eelarvet teha on absurdne,“ arvas Nestor.