Politsei kogub 8. – 23. detsembrini elanikelt registreerimata relvi.
Kampaania on mõeldud eelkõige tulirelvade loovutamiseks, kuid politsei ootab vihjeid ka kõikide teiste relvade (gaasirelvade, pneumorelvade, külmrelvade) ja kõikvõimalike tulirelva osade ning laskemoona kohta, teatas politseiamet.
Tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omanikul olema politsei väljastatav relvaluba või kollektsioneerimisluba. Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav.
Ekslikult on inimeste hulgas levinud arvamus, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlbulik või see on roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema.
Laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui seda on tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastavat tegevusluba omav isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga.
Inimesed, kes omavad registreerimata tulirelva või on teadlikud seadusliku omanikuta tulirelvadest, peaksid sellest kindlasti teavitama kohalikku politseid.
Mingil juhul ei maksa ise relvaga politseisse tulla. Ühendust tuleb võtta kohaliku konstaabliga, kes tuleb ise tulirelvale järele ja viib selle ohutult politseisse hoiule.
2008. aasta kampaaniaga loovutati 92 relva. Nende seas oli 78 tulirelva, kaheksa külmrelva, viis gaasirelva ja üks õhkrelv. Koguti ka erinevaid relvaosi, ligi 3000 padrunit ja üheksa purki püssirohtu.
Haruldasi relvi eelmisel aastal ei loovutatud, küll aga kogus Lõuna politseiprefektuur ligi 2500 padrunit, mille hulgas oli suur puukast omavahel kokku roostetanud saksa vintpüssi padruneid ja kaks ämbritäit vene päritolu padruneid.
Nii saksa vintpüssi padrunid kui vene päritolu padrunid olid halvas seisukorras ning arvatavasti II maailmasõja aegsed.
Suurem osa relvadest, millest inimesed politseile teada andsid olid kehvas seisukorras ja kasutuskõlbmatud.
Politsei korraldab relvade kogumise kampaaniaid alates 2004. aastast ja jätkab seda tegevust seni kuni ühtegi ebaseadusliku relva enam inimeste käes ei ole.
Arvamus, et Valgevenes Eesti asjurina sai kõvasti pidutseda, tuleneb fotodest, millest suuremat osa on fototöötlusprogrammiga muudetud, ütles hiljuti skandaaliga ametist lahkunud endine Eesti asjur Valgevenes Harry Lahtein.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt