Foto: Ardo Kaljuvee

Jaanus Mutli kaitsja Urmas Ustav ütles Päevaleht Online’ile, et kassatsioonkaebus on esitatud.

„Advokaadina ei taha, saa ega tohi ma kutse-eetika nõuetest lähtuvalt kritiseerida kohtu tegevust, ent võin üksnes kogu lugupidamise juures osundada, et minu parimat kutsealast arusaama mööda on kohtuotsus kahetsusväärselt vastuolus õiguse üldpõhimõtete, seaduse ja riigikohtu praktikaga, sealhulgas üpris hiljutiste lahenditega. Seetõttu puudus ka alternatiiv kohtuotsuse vaidlustamisele,” põhjendas Ustav edasikaebamist.

Kogu kohtusaaga sai alguse sellest, et 1. juulil koostati Mutlile väärteoprotokoll korruptsioonivastase seaduse paragrahvi alusel, mis ütleb muu hulgas, et ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele.

Juuli lõpul määras Põhja prefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talitus Mutlile seega Tallinna Farmaatsiatehaselt saadud kinkekaardi saamise ja väidetava kasutamise eest väärteona käsitlemisel 9000 krooni trahvi.

Abilinnapea Mutli talle määratud trahviga ei nõustunud ning vaidlustas selle Harju maakohtus.

Harju maakohus lõpetas 10. novembril tollase abilinnapea Jaanus Mutli väärteomenetluse, kuid leidis, et Mutli tegevuses on ilmnenud pistise võtmise tunnused ning otsustas saata väärteomaterjalid Põhja ringkonnaprokuratuuri kohtueelse menetluse korraldamiseks.

Ühtlasi otsustas kohus jätta rahuldamata kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 148 902 krooni 40 senti ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja, Jaanus Mutli kanda.

Kohus jättis rahuldamata ka kaebuse esitaja taotluse vaidlustatud lahendi edastamiseks riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamiseks.