Siiski möönab Uusküla, et rahandusministeerium pole saanud tutvuda Tallinna linna müügimaksu kehtestamise plaani ega ka Maksumaksjate Liidu märgukirjaga, mille liit on lubanud Euroopa Komisjonile saata. "Seega saame vaid eeldada, et maksumaksjate liit näeb vastuolu kohalike maksude seaduse § 8 alusel kehtestatava müügimaksu ja käibemaksu reguleeriva Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 401 vahel," ütles Uusküla vastuseks Eesti Päevaleht Online'i kommentaaripalvele.

"Rahandusministeerium esmavaatlusel vastuolu direktiiviga ei näe, sest antud juhul pole ilmselt tegu kumuleeruva maksuga," selgitas Uusküla. Euroopa Liit keelab käibemaksudirektiivis kumuleeruvad ehk käibemaksule lisanduvad sarnased maksud.

Müügimaksu maksavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes on registreeritud majandustegevuse registris ning tegutsevad jaekaubanduses, toitlustuses ja teeninduses, selgitas Uusküla. "Ülejäänud sektorites tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele see ei laiene," ütles Uusküla. "Jaekaubanduses, toitlustuses ja teeninduses müüdavate kaupade ja osutatavate teenuste korral üldjuhul kumulatsiooni ei teki, seega ei saa rääkida kumuleeruvast käibemaksusarnasest maksust," lisas ta.

Võimalik rikkumine: Selver ostab Prisma saalist kaupa ja hakkab seda müüma

"Teoreetiliselt ei saa kumuleeruvust siiski välistada, kuid praktikas on see väga ebatõenäoline," selgitas Uusküla. "Selline olukord tekiks näiteks siis, kui Selver ostaks Prisma müügisaalist Gillette'i habemeajamisvahu ja paneks selle siis enda poes müüki."

Juhul kui kumulatsiooni oht siiski tekib, siis on Uusküla sõnul kohalikul omavalitsusel võimalus rakendada meetmeid, mis kumulatsiooni vähendavad (näiteks vabastada sektorisisesed tehingud müügimaksust), kuid nende meetmete kasutamine sõltub juba kohaliku omavalitsuse täpsematest plaanidest.