Mõttetu sõnamulin. Kui kehtestatakse karmid reeglid, siis muutuvad allikad anonüümseteks või väidab ajakirjanik allika anonüümse olevat ja ongi kõik. Lang tegeleb mittemillegagi.

Mida saab lahendada seadustega, kui võim ise sülitab ajakirjandusvaabdusele ja manipuleerib meediat, nagu ise tahab!? Kas olete lugenud ühtki arvestatavat kirjutist, kus oleks küsitud, miks prokuratuur ja KAPO tilgutavad teavet, et inimesi moraalselt hukata enne, kui üldse mingit süüdistust on esitatud? Kust tuleb see persevestlik arrogants, mida näeme beibprokuröride käitumises? Ei mujalt kui justiitsministeeriumi soovist Eestit juhtida ühe kangiga! Lang võiks vaikida, kui tahab jätat endast vähemasti neutraalse mälestuse.

Et kui ajakirjandus hakkab aeg-ajalt ka Keskerakonnast head kirjutama ning annab nende liikmetele ka sõna, siis on vaja kohe ajakirjandust vägistada?!

"miks prokuratuur ja KAPO tilgutavad teavet, et inimesi moraalselt hukata enne, kui üldse mingit süüdistust on esitatud?"
Kui tähelepanelikult lugeda, siis võib artiklist leida sellise lause:
"Langi sõnul võiks uus seadus panna suu lukku meelehe[a] eest riigisaladuste lekitajatel ja neil, kes avaldavad kriminaalmenetluse andmeid, enne kui toimik kohtusse jõuab."

eelnõu sisaldab üle 50 erandi, mis kohustavad ajakirjanikku oma allikat politseile, prokuratuurile ja kohtule avaldama.
...ja kahest julgeti rääkida?

Langi sõnul võiks uus seadus panna suu lukku meelehe eest riigisaladuste lekitajatel ja neil, kes avaldavad kriminaalmenetluse andmeid, enne kui toimik kohtusse jõuab.
...riigisaladuste lekitajatel, eesti riigil ja saladused, ei maks nii lihtsameelne ka olla,
ennem on eesri rumalal riigijuhtimisel palju saladusi, ja tembeldame kogu riigipiruka närimise-juhtimise saladuseks, ja ...
...ja beibprokurörid ja muidu prokurörid võivad lekitada, et kõlkaid tekitada ja rahvaga manipuleerida, aga ajakirjandus ei tohi siis aru pärida, eriti loogiline, et jumala eest keegi teada ei saaks, mida teised, nüüd ka sotsid, keska, maakad - mõtlevad või teha tahavad, meie, ref ütleme, mida rahvas võib kuulda ja teada neist.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17990104
Rein Lang sai ööklubis solgiduši kaela
Märjast ministrist pilti teha tahtnud klubilistele karjus tema kaaslanna: “Tahate vangi minna või?”
- ei unune, ei andesta-

Esmane väärtus on ühiskonna õigus olla informeeritud riigiaparaadi poolt toimetatavast. Kuna Eesti on üsna läbipaistev riik oma inimeste jaoks, siis on ühiskonna teadmine suur, aga võiks täna olla veelgi suurem.

See kuidas ühiskond riigis toimuvast teada saab, on ajakirjanduse töö (mitte pressiesindajate kaudu). See mismoodi seda tööd tehakse, on sama kategooria teema nagu vorsti valmistamine (kahjuks, vahel).

Nüüdne eelnõu, mis väljendab ministri tahet ja kannab tema allakirja ja on esitatud seaduseks saamiseks paneb paika, et kui ajakirjandus valgustab ühiskonda teatud teemadel nagu igasugune riigisaladus sõltumata selle tähtsusest või mõni raske varavastane kuritegu enne selle ametlikku riigipoolset avalikustamist jpm ühiskonna ja inimelu püsimise seisukohalt vähemolulisi teemasid, siis peab ajakirjanik vangla ähvardusel ütlema, kellelt ta selle info sai.

Inimõiguste kohtu praktika, mis on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa sõltumata sellest, kas see on väljendatud kohalikus seadus, on seni olnud üldjoontes väga lihtne ja sellest on juhindunud nii ajakirjanikud kui prokuratuur - allikakaitse ei kehti, kui see aitab ära hoida ohu inimese elule ja tervisele või aitab hoida ära ohu riigi julgeolekule. Need ohud peavad olema selged ja reaalsed. Kõige muu puhul on väga kahtlane allikakaitsesse sekkuda (ei ole küll välistatud, aga peaks väga tõsiselt kaaluma) ja kui seda tehakse, siis võib see tuua kaasa infovabaduse piirangu (nii antud asjas, kui ka oma edaspidise mõjuga). Ja see on ohuks demokraatliku riigikorra säilimisele.
Me kõik teame, mis juhtus 1934 ja milleni viis see kui rahvas oli pimeduses ja selle kontektstis mõtlema, kas me tahame ajakirjandust kõigi tema vigadega või on meil mõni parem moodus riiki kontrollida.

et Lang ei mõelnud selle all ei KaPo t ega ka muid "instantse", kust tuleb teave ajakirjanikele teatud erakondadega seotud isikute puhul. Lang mõtles ikka muid isikuid. Aga samal ajal on teada, et informaatoritel on sageli mingi huvi mängus, olgu see siis materiaalne või moraalne. Kas ka see on "meelehea" kui õnnestub konkurendi kohta komprat anda ja ta sellega elimineerida?

et Lang ei mõelnud selle all ei KaPo t ega ka muid "instantse", kust tuleb teave ajakirjanikele teatud erakondadega seotud isikute puhul. Lang mõtles ikka muid isikuid. Aga samal ajal on teada, et informaatoritel on sageli mingi huvi mängus, olgu see siis materiaalne või moraalne. Kas ka see on "meelehea" kui õnnestub konkurendi kohta komprat anda ja ta sellega elimineerida?

et Lang ei mõelnud selle all ei KaPo t ega ka muid "instantse", kust tuleb teave ajakirjanikele teatud erakondadega seotud isikute puhul. Lang mõtles ikka muid isikuid. Aga samal ajal on teada, et informaatoritel on sageli mingi huvi mängus, olgu see siis materiaalne või moraalne. Kas ka see on "meelehea" kui õnnestub konkurendi kohta komprat anda ja ta sellega elimineerida?

et Lang ei mõelnud selle all ei KaPo t ega ka muid "instantse", kust tuleb teave ajakirjanikele teatud erakondadega seotud isikute puhul. Lang mõtles ikka muid isikuid. Aga samal ajal on teada, et informaatoritel on sageli mingi huvi mängus, olgu see siis materiaalne või moraalne. Kas ka see on "meelehea" kui õnnestub konkurendi kohta komprat anda ja ta sellega elimineerida?