Viimsi kooli direktor Leelo Tiisvelt oli sunnitud algklasside osa sulgema, sest klassiruumid jäid puudujate tõttu liiga tühjaks. Foto: RAUNO VOLMAR

Esmaspäevaõhtuse seisuga oli üle Eesti suletud neli kooli, kolm varem ajutiselt töö peatanud õppeasutust oli oma uksed uuesti avanud. Ainuüksi Tallinna koolidest puudub haridusameti andmeil ligi 12 000 last.

„Kui kool sulgeda otsustatakse, siis jääb see üldiselt kinni nädalaks,” ütles haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets, kelle sõnul on praegu suletud Viiratsi ja Mõisaküla kool, Põltsamaa ühisgümnaasium ja Lindi lasteaed-algkool. Varem olid õppetöö peatanud Halliste, Muhu ja Raudna kool.

Joametsa sõnul soovitab tervisekaitseinspektsioon tõsiselt kooli sulgemist kaaluda, kui tundidest puudub haiguse tõttu umbes kolmandik õpilastest. Samal ajal on kooli kinnipanek viimane meede ja mõistlik on kasutada ka osalist õppetöö peatamist mõnes klassis.

Kaaluvad sulgemist

Mitu kooli kaalub osalist või täielikku sulgemist. Eile läks seda teed Tallinna vanalinna hariduskolleegium, kus kõik põhikooli lapsed tänasest kuni järgmise nädala alguseni on koju saadetud.

Kooli direktori Kersti Nigeseni sõnul on põhikooli osas haigestunud umbes 34 protsenti õpilastest. „Kõige rohkem on haigeid esimeste kuni neljandate klasside laste hulgas ja seal ulatub protsent umbes 39-ni,” ütles ta.

Esimesena haigestusid direktori sõnul just need lapsed, kes käisid 21. keskkooli ujulas ujumistundides. „Seal on samuti haigestumus kõrge ja eks viirused levivad kergesti,” tõi Nigesen välja ühe sulgemise põhjuse.

Tänasest on puudujate suure hulga tõttu sulgenud algklasside osa ka Viimsi kool. „Homsest sulgeme kooli väikese maja, kus on ligi 300 lapsest pea 50 protsenti haiged,” ütles eile kooli direktor Leelo Tiisvelt. Õppetööd ei alustata seal enne 30. novembrit. 5.–12. klassides pole haigestumisi nii suures ulatuses ette tulnud. „Seal on klassi peale keskmiselt kolm-neli haiget.” Suurt maja ei planeeri koolipere sulgema hakata, seal vaadatakse pigem klasside kaupa, kas ja millal tuleb õppetöö ajutiselt peatada.

Sügisene haigustehooaeg on tänavu alanud ligi kaks kuud varem kui tavaliselt. Tervisekaitseinspektsiooni ametlike andmete järgi nakatus möödunud nädalal ülemiste hingamisteede haigustesse pea 6300 inimest, mis on pea kaks korda enam kui varasematel nädalatel. Nn sea­grippi ehk A(H1N1) grippi haigestus eelmisel nädalal 79 inimest. Kokku on alates kevadest Eestis uude haigusesse nakatunud 269 inimest, kellest üks on surnud.

Kliinikum lisab voodikohti

•• Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets ütles eile riigikogu riigikaitsekomisjoni ees esinedes, et kliinikum teeb ettevalmistusi, et suurema haigete hulgaga hakkama saada.

•• „Euroopa nakkushaiguste keskus ennustab, et kümne nädala jooksul haigestub 20 protsenti Eesti elanikkonnast ehk umbes 250 000–300 000 inimest,” ütles Maimets.

•• „See annab meditsiinisüsteemile suure koormuse. 300 000 inimesest vajavad arstiabi pooled. Kümne nädala vältel tähendab see igale niigi ülekoormatud perearstile 5–10 lisavastuvõttu päevas,” jätkas mees.

•• TÜ kliinikum arvestas, et jaanuaris, veebruaris ja mätsis on neil erakorralise meditsiini osakonnas u 30–40 haiget rohkem kui tavaliselt. Kliinikul on plaanis luua eraldi vastuvõtt, mis võiks näiteks asuda telgis.

•• Suurem koormus on ka haiglal, kuhu prognooside järgi võiks päevas lisaks tavapärasele tulla 6–8 patsienti, neist veerand võib vajada intensiivravi. Kõikide patsientide teenindamiseks plaanib kliinik luua veel ühe 40-kohalise nakkusosakonna ja 10-kohalise intensiivraviosakonna.