Väike-Pakril asuva Olavi abikiriku restaureerimine on pooleli.  Foto: Lea Täheväli-Stroh

Suur-Pakrile plaanitava tuumajaama vastu võitlevad rannarootslased läkitasid majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Partsile ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivile enam kui 3300 toetusallkirjaga protestikirja.

MTÜ Pakri Saarte Kogukond juhatuse liige Jana Stahl viitas kirjas, et Pakri saarte kogukond ja endiste elanike järglased nii Eestis kui ka Rootsis on tuumajaama vastu, sest need saared on põline rannarootslaste asuala, kus paljud on hakanud oma kunagisi kodusid taastama.

„Pakri saarte maaomanikke ühendavad organisatsioonid on viimase viie aasta jooksul asunud ellu viima kava kohaliku pärandkultuuri taastamiseks ja eksponeerimiseks. Selleks on koostöös muinsuskaitseametiga avaldatud soovi Suur-Pakri Suurküla säilitamiseks kultuurimälestisena, mis koondab tervikuks Suur-Pakri keskosas asetsevad külad. Jätkuna Väike-Pakri Olavi abikiriku taastamistöödele on loomisel Suur-Pakri Olavi kiriku toetusfond,” kirjeldas Stahl, millised plaanid Eesti Energia kavatsused kihva keeraksid.

„Oleme seisukohal, et tuumajaam ei sobi kokku üldplaneeringu eesmärkidega ega tulevikukuvandiga Pakri saartest kui ajaloolisest pärandkultuuri hoidvast turismipiirkonnast,” märkis Stahl.

Kõneka faktina, mis kinnitab, et Eesti Energia peab Suur-Pakrit tuumajaama asukohana kõige sobivamaks, tõi Stahl esile, et eelmisel neljapäeval otsustas valitsus seni keskkonnaministeeriumi valitseda olnud kaitsealused maad Suur-Pakril anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi viitas omalt poolt, et maade majandusministeeriumile üleandmise tingis paljuski eelarveline surve. Nimelt loodab riik neid maid Eesti Energiale müües teenida riigieelarvesse umbes 150 miljonit krooni. „Ütlesin keskkonnaministrina ka valituskabineti istungil välja, et mina sellest sammust vaimustuses pole, kuna tegemist on ikkagi Natura ja looduskaitsealaga,” rääkis Tamkivi. „See, et Eesti Energia selle maatüki omandab, on ettevõtte enda risk, sest võib ju juhtuda, et seda tuumajaama sinna tõesti ei tule.”

Kogu Euroopa küsimus

Võimaliku tuumajaamaga seoses rõhutas Tamkivi, et seni on veel kõik otsad lahti. „Täna pole ju veel tehtud põhimõttelistki otsust Eestisse tuumajaama ehitamise kohta. Teisalt, kui selline otsus oleks olemas, oleks läbimata ka vastav üleriigiline planeering. Samuti on langetamata tuumajaama asukoha valik, sest võimalikke kohti selleks on ju veel,” osutas keskkonnaminister.

Ühtlasi tõi Tamkivi esile, et kuna tuumajaam rajataks Suur-Pakrile üleeuroopalise tähtsusega kaitsealade võrgustikku kuuluvale Natura 2000 alale, oleks tegemist Euroopa taseme küsimusega. Seetõttu peaks tuumajaama rajamise plaanile oma nõusoleku andma ka Euroopa Komisjon.

Pakri saartega seotud rootslased on lubanud Eesti Energia plaanidest ette kanda ka renoveeritud Olavi abikirikut järgmisel aastal avama kutsutud Rootsi kuningale.

Pakri maastik on kahekordse kaitse all

Rannarootslaste saartel on haruldane loodus

•• Pakri maastikukaitseala loodi 1998. aastal eesmärgiga hoida haruldasi ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte ja elusloodust.

•• Maastikukaitsealasse kuuluvad Pakri poolsaare paekallas, rannikutasandik ja lavamaa, lahustükina Väike- ja Suur-Pakri põhjaosa, saartevaheline meri ning Väike-Pakri lõunaosa.

•• 2005. aastal loodi lisaks üle 21  000 hektari suurune Natura 2000 hoiuala, kuhu kuuluvad Pakri saared ja rannikumere lõik Vihterpalu lahest Vääna supelrannani.

•• Praegu on Väike-Pakril neli püsielanikku ja mõned suvilaomanikud. Maaomanike hulk küünib aga kolmekümneni. Pakri ühingu liikmeid on ligikaudu 90.

•• Uue üldplaneeringu kohaselt võiks Pakri saartel tulevikus elada kuni 400–500 inimest, et mitte liigselt loodust koormata.