Ka minister Helir-Valdor Seeder (paremal) tuli tema tegevust põhjavale miitingule. Pildil koos põllumeeste juhi Jaan Sõrraga. Foto: Arno Mikkor

Sompus ja märg päev koos põllumeeste keskliidu kutsega tõi eile Toompeale pool tuhat maameest, mõned naised sekka.

Maaelu pankrotiohule tähelepanu juhtiv ja enamat toetusraha nõudev meeleavaldus kulges Bon­zo kärehäälsete isamaalaulude tonaalsuses, oli soliidne, rahvuslik. Ei meenutanud millegagi hüsteeriliste vanainimeste räuskamisi samas paigas. Vaikivate ja kõnelejatele kaasa noogutanud maameeste müürist õhkus muret ja kindlameelsust nõudmiste eest lõpuni minna. Paraku hägustasid silmadest paistvat tahtmist viis viga.

1. Tüliviga

Meeleavalduse eel pöörasid tülli põllumeeste ja talunike liidud, edastades vastakaid teateid, süüdistades kulu­aarides teineteist parteide hän­na alla pugemises. Tülikiskumisest kaotab kogu maarahvas.

2. Ajakirjandusviga

Valgamaa mehed keerasid ära, kui nende muredest kuulda soovisin. Saarlased muutusid kidakeelseiks. Fotograafidega pragati, kui need miitingule toodud vasikaid jäädvustasid, öeldes: lollid linnapiltnikud näevad esimest korda looma. Ajakirjanikega pragamine ja suhtlemisest keeldumine võtab aga võimaluse end kuuldavaks teha.

3. Poliitikuviga

Kuigi platsil oli palju poliitikuid, jättis enamik põldureid kasutamata võimaluse nendega silmast silma suhelda. „Mine ja küsi põllumajandusministrilt…” õpetas mind miitinguline. Kui soovitasin ise minna, minister siinsamas, oli vaikus majas. Roheliste kõnemehele julgesid vilistada paljud, tema juurde otse vaidlema minna aga mitte. Otsustajatega suhtlemisest loobumine aga ei vii maarahva mure suurust poliitkoridoridesse.

4. Sõnumiviga

Korraldajad rääkisid üht liiki toetuste hädavajadusest. Teistele meeldis peaminister Andrus Ansipi sõimamine. Kolmas pidas tähtsaks kogu euroliidu toetussüsteemile vee peale tõmbamist.

5. Usuviga

Pooled küsitletuist arvasid, et miitingust oli kasu. Pooled mitte. Kui aga pole usku, miks üldse päeva raisata?

Sümboolsena toimus meeleavaldus Läti sünnipäeval. Aga just lätlaste selgest, jõulisest ja üksmeelsest traktoritega Riia peale minekust tasub õppida. Naabrite veebruarikuine aktsioon suutis päevaga muuta enam kui meie põldurid pika ajaga. Miks, oli juttu eespool.

Politoloog: lihtsalt seismisest pole abi

•• „Meeleavalduse korraldamine on keerulisem, kui välja paistab, ning mingigi tulemuse saavutamiseks tuleb protestijatel oluliselt rohkem vaeva näha,” ütles politoloog Anu Toots.

•• „Eestis on meeleavaldused leiged – longitakse kohale, seistakse natuke ja longitakse koju tagasi,” tõdes Toots. „Lehmade ja sõnnikukoormaga protestimas käimist peab ka õppima. Kui seista lihtsalt loosungitega platsil, ei pruugi see mingit tulemust tuua.”

•• Anu Tootsi sõnul tegeletakse Eestis liiga vähe ürituse eesmärgi selgitamisega just meeleavaldajatele endile. Ka see, et Eesti poliitikud ei võta meeleavaldajaid just väga tõsiselt, on politoloogi arvates pigem protestijate endi süü.

•• „Meeleavaldajad tulevad ja nõuavad, järelikult tuleb nii kaua töötada, kuni neid lõpuks märgatakse,” leidis Toots.

Urmas Jaagant