Foto: Reuters

Juhul kui kõik sujub plaanipäraselt, jõuab vaktsiin sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul Eestisse 7. detsembriga algaval nädalal ning riskirühmadesse kuuluvaid inimesi on võimalik hakata vaktsineerima 14. detsembriga algaval nädalal.

Ühtlasi otsustatakse 1. detsembril Euroopa Liidu tervishoiuministrite kokkusaamine, kas lubada seagripi vaktsiin n-ö jaemüüki või mitte. Kui tervishoiuministrid lubavad, siis võib iga soovija lasta ennast omal kulul vaktsineerida. Kui mitte, siis vaktsineeritakse ainult riigi kulul ja ainult riskirühmi.

Näiteks sotsiaalministrit ega presidenti pole praegu kavas vaktsineerida, kinnitas Pevkur täna sotsiaalministeeriumi gripibriifingul. „Eelisjärjekorras igatahes mitte,“ vastas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet küsimusele ministri vaktsineerimise kohta. „Mina ei kuulu riskirühma,“ põhjendas Pevkur ise.

Vabariigi presidendi kohta Pevkur nii kindel polnud. „Ma ei tea, milline on tema tervislik seisukord,“ möönis Pevkur. Niisiis – kui president Toomas Hendrik Ilves juhtuks põdema hingamispuudulikkust või seda tõenäoliselt põhjustavat haigust, südame- või neeruhaigust või olema immuunpuudulik (näiteks HIV-positiivne), siis kuuluks ka tema riskirühma, mille liikmed võivad lasta ennast vaktsineerida.

Samuti peetakse riskirühmas olijateks eesliinil gripipatsientidega kokkupuutujaid – perearste, kiirabitöötajaid, kuid ka väljakutsele vastavaid politseinikke –, rasedaid naisi ja poole- kuni seitsmeaastaseid lapsi.

Külmetushaiguste hooaeg jõudis kätte

Gripihooaeg on tänavu alanud ligi kaks kuud varem kui tavaliselt. (Kuid sääraseid erandlikult varase gripihooajaga aastaid on olnud varemgi; samuti on mõnel aastal lükkunud selle algus kevadesse.) Möödunud nädalal nakatus ülemiste hingamisteede haigustesse tervisekaitseinspektsiooni andmetel pea 6300 inimest (neist seagrippi 79), samas kui sellele eelnenud kuuel nädalal jäi haigestunute arv 3400 ja 3900 vahele.

Tänavusel gripihooajal põhiliselt leviv gripiviiruse tüvi paistab olema seagripp, kinnitas Normet juba varemgi kõlanud hüpoteesi.

Stockholmis asuva Euroopa Liidu haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) prognoositav stsenaarium Eesti jaoks ei erine kuigivõrd tavalise gripihooaja stsenaariumist. Keskuse prognoosi järgi võib Eestis tuleva aasta 1. maini haigestuda kokku kuni 20 protsenti rahvastikust ehk 270 000 inimest, kellest pooled – 135 000 inimest – pöörduvad perearsti poole, 1350 vajab haiglaravi (350 intensiivravi).

Põe tõbi kodus korralikult läbi

„Suurusjärk ei ole erakordne, iga talvehooaeg on samasugune,“ ütles Normet, kelle sõnul on põhiline küsimus, kas seagrippi nakatunute arv tuleb lisaks tavapärastele külmetushaiguste juhtumitele või jääb see sesoonsete külmetushaiguste hulka.

Uue gripi tüsistuste tõttu võib prognoosi kohaselt surra kuni 40 inimest. „Meie praegune eesmärk on muidugi see, et ükski inimene ei sureks,“ ütles Normet. „Enamasti kulgeb seagripp inimestel kergelt ehk ilma arsti poole pöördumata. Ei tahaks selle kohta öelda „jalapealt“, sest meie soovitus on koju jääda.“

Tavaliselt sureb talvisel hooajal gripi tüsistuste tõttu 30–60 inimest. See kinnitab lõunapoolkera gripihooaja kogemust, et suremus seagrippi ei ole suurem kui tavagrippi. Üks võimalus, millest räägitakse, on see, et tänavune külmetushaiguste hooaja põhiline gripiviirus ongi seagripp.

Seagripi ravi ei erine väga tavagripi ravist, kordas täna Normet. Põhiliselt tuleks ravida gripi sümptomeid – kõrget palavikku, nohu ja köha.

Sajad muud viirused

Möödunud nädala mainitud 6200 ülemiste hingamisteede tõbedesse haigestunu hulgas on 79 kindlat seagripi juhtumit, kuid nende põhimass põeb ilmselt mõnda väga paljudest teistest külmetushaigusi põhjustavatest viirustest. „Näiteks Viljandimaal Halliste koolis oli möödunud nädalal palju haigestunuid, sealt tuli seitse proovi ja kõik olid negatiivsed,“ kirjeldas Pevkur.

Perearstile peaks tulema lisaks igapäevasele tööle teenindada nädalas 3–4 inimest, juhul kui seagripi põdejad jaotuvad üle maa ühtlaselt. Möödunud nädalal oli jaotus üle Eesti ühtlane ning kui asjalugu samamoodi jätkub, võib jätkata perearstide töö tavapärase korraldusega. Samas on Normet ministeerium valmis ümberkorraldusteks – kriisiplaan on valmis mõeldud, kuidas arstiabi andmine ümber mängida juhul, kui perearstid enam töökoormaga toime ei tule.

Vaktsineerivad perearstid

Vaktsineerimine usaldatakse perearstide hooleks, see võiks ühtlasi aidata vältida vaktsineeritavate järjekordi, mis mõnel pool Soomes tekkisid, kuna seal oli vaktsineerimine kohalikele omavalitsustele otse alluvate suuremate tervisekeskuste teha.

„Üks põhjus, miks tegime otsuse, et perearstid jäävad vaktsineerijateks, oli siht hajutada see suur kiire koormus,“ rääkis Normet. Teiseks on perearstidel teada, kes nende nimistus millise haiguslooga on. Nii on neil kõige mugavam riskirühmadega asju ajada ja igaühele mingi aeg määrata, arvas Pevkur.

„Inimeste vaktsineerimise tavagripi vastu on nad hakkama saanud,“ ütles Pevkur, vastates küsimusele, kas perearstid seagripi vastase vaktsineerimisega hakkama saavad.

„Elame, näeme,“ oli Normet veidi vaoshoitum. „Mina usun meie perearstisüsteemi,“ lisas ta siiski.