Tiit Hennoste Foto: Kristo Nurmis

Justiitsministeerium saatis möödunud nädalal kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille eesmärgiks on reguleerida ajakirjanike õigusi ning täpsustada nende vastutust. Eelnõu kaks keskset sõnumit on allikakaitse reguleerimine ning ennetava kahjuhüvitise kehtestamine.

Tiit Hennoste sõnul võivad ajalehed eelnõu tõttu loobuda teatud teemade käsitlemisest, kuna mõnikord on juba ette selge, et ajakirjanik ei saa oma allikat kaitsta, mis omakorda viib selleni, et allikas ei anna infot. "Teistpidi võib see viia anonüümsete allikate vohamiseni ajakirjanduses, mis omakorda alandab antava info tõeväärtust ning sellega ka ajakirjanduse kui valvekoera autoriteeti," rääkis Hennoste. "Kas see ongi eelnõu tegijate eesmärk, vajaks eraldi põhjalikku analüüsi," lisas ta.

Teise kavandatava muudatuse kohaselt tekib kohtutel õigus mõista välja ennetav trahv juhul, kui väljaanne on rikkunud kellegi isiklikke õigusi, näiteks inimese head nime, ning on põhjust uskuda, et seda rikkumist jätkatakse ka tulevikus. Justiitsminister Rein Langi sõnul on ennetava trahvi eesmärk vältida olukordi, kus õigusvastase käitumisega teenitud kasum on suurem makstavatest kahjutasudest, sest see annab ajakirjanikele motivatsiooni ka edaspidi seadust rikkuda.

Hennoste aga ei mõista, kuidas saab kedagi ennetavalt karistada teo eest, mida pole veel sooritatud. Tema sõnul võib kohus ju otsustada, et inimese au maksab näiteks 20 000 krooni, aga võimatu on välja arvutada, kui palju teenib ajaleht ühe loo pealt raha ning seega on võimatu väita, et ajaleht teenis ühe valeinfot sisaldava looga rohkem kasumit, kui ta pidi trahvi maksma. Hennoste hinnangul vajab see säte veel kindlasti arutlust.

Ajalehed peaksid tema sõnul praegu kirjutama varasematest juhtumitest, mis oleks jäänud uue seaduse valguses käsitlemata või viinud näiteks ajakirjaniku karistamiseni. "Tuleks näidata konkreetselt, milleni uus seadus viib. Abstraktne arutamine ei vii kuskile," tõdes ta.