Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ei usu, et sadama piirkonnas haigutav kõnnumaa ja unarusse jäetud hooned võiksid viie kuni kümne aasta jooksul asenduda kauni linnakeskkonnaga, küll aga loodab ta peagi näha esimest osa kaua oodatud rannapromenaadist.

„Kui vaatame linnahallist paremale, siis kardan, et seal ei ole arengud nii kiired. Kui aga vaadata lennusadama poole, siis seal tahame muudatusi näha suhteliselt ruttu. Juurdepääs merele peaks linlastele avatud olema juba 2011-ndaks ehk kultuuripealinna aastaks,” ütles Mänd.

Tema sõnul on linn valmis selleks pingutama. „Loodetavasti tulevad ka eraomanikud kaasa ja kultuuripealinna raames saab sinna tegevusi-sündmusi peale, mis annaks inimestele põhjust piirkonda minna,” lisas ta.

Linn ise eramaadele promenaadi rajada ei saa, küll aga kaalutakse linnahallist lennusadamani kulgeva raudtee kohale valgustatud kergliiklustee rajamist. Samuti peetakse praegu omanikega läbirääkimisi, et arendatavad alad 2011. aastaks heakorrastada. Kõigisse mereäärsetesse planeeringutesse on avalik rannaala ette nähtud ja Mänd loodab, et ehk tehakse osa investeeringuid juba enne hoonete ehitamist ära.

Üldised ideed

Mainitud alale jäävasse Kalaranna kvartalisse korterelamuid ja büroohooneid kavandava Pro Kapitali esindaja Allan Remmelkoor ütles, et ala detailplaneeringuga on tegeldud juba ligi kümme aastat. See peaks lõpuks vastu võetama järgmisel aastal. „Oleme nõus arutama ala korrastamist, aga need ideed on siiani olnud väga üldised,” märkis ta. „Kultuuripealinna teemaga seoses oleme kindlasti nõus kaasa lööma.”

Mis saab aga ülejäänud sadamapiirkonnast ja sellega seotud plaanidest, on peaarhitekt Männi hinnangul teadmata. Olulist rolli on mänginud majandussurutis, mis pani pea kõik projektid seisma. Paljud arendajad on vajaliku eeltöö ära teinud ja lubavad hakata ehitama niipea, kui turg on taastunud.

Mänd arvas, et piirkonna arengu senine toppamine on isegi hea. „Kui vaadata kümne aasta tagust arendamise kultuuri, siis oleme tänaseks jõudnud kindlasti uuele tasemele. Jumal tänatud, et ala ei ole kaetud Norde Centrumi sarnaste objektidega ja potentsiaal on alles,” sõnas ta.

Linna peaarhitekt avaldas lootust, et ilmselt lähiaastail valmivad linna projektid nagu kultuurikatel, uus raehoone ja linnahall mõjuvad katalüsaatorina, mis tõmbab arendajaid kaasa ja annab tõuke piirkonna arenguks.

Teisalt ootab linna tegevuse taga Tuukri tänava kant, mille arengule on pitseri jätnud Põhjaväila ehituse venimine. Et uus teelõik määrab paljude loodavate-renoveeritavate hoonete ligipääsu, teed ennast aga veel ei ole, siis ei jää muud üle kui oodata. Kui esialgu pidi Põhjaväila ehitus Russalka ristmiku ja Ahtri tänava vahel algama tänavu, siis nüüdseks on see edasi lükatud 2012. aastasse.