Mart Raudsaar Foto: RAUNO VOLMAR

Uus eelnõu tagab ajakirjanikele õiguse loobuda allikakaitsele tuginedes kohtumenetluse käigus ütlusi andmast. Ühtlasi kohustab eelnõu ajakirjanikku mitte avaldama talle infot edastanud allika isikut, kui viimane on seda soovinud.

Allikakaitse iseenesest ei ole Raudsaare sõnul halb asi, pigem vastupidi – maailmas on olnud palju juhtumeid, kus see on osutunud väga oluliseks, näiteks kasvõi Iraagi sõja kontekstis. Samas ei meenu talle Eestist juhtumeid, kus õiguskaitseorganid oleksid avaldanud ajakirjanikele survet allika nime avaldamiseks. "Seni on kõik toiminud vastavalt ajakirjaniku ja allika kokkuleppele. Mulle ei meenu ka juhtumeid, kus ajakirjanik oleks läinud oma allika nime avalikustama, kui viimane pole seda soovinud," rääkis Raudsaar.

Praegu on ajakirjanike õigus allikakaitsele reguleeritud ringhäälinguseadusega, samuti on allikakaitse sätestatud ajakirjanduseetika koodeksis. Kui aga jõustub uus eelnõu, mis kehtestab kohustuse väljaspool kohtumenetlust mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti, tekib Raudsaare sõnul oht, et hakkavad vohama anonüümsed allikad. Tema väitel on ajakirjanikud sageli mugavad ning anonüümseid allikaid on lihtne kasutada, kuid teisest küljest diskrediteerib see ajakirjandusvabadust.

Probleeme võib Raudsaare sõnul kaasa tuua ka teine kavandatav muudatus, mis võimaldaks kohtutel mittevaralise kahju hüvitamisel välja mõista preventiivset kahjuhüvitist. See tähendab, et kohus saab teatud juhtudel välja mõista trahvi, mis on suunatud tulevikus tekkida võiva kahju ärahoidmisele. Raudsaare sõnul antakse sellega kohtutele väga suur võim otsustada asjade üle, mis pole veel juhtunud. "Preventiivne karistus võib võtta väljaandelt tahtmise üldse mingil konkreetsel teemal enam kirjutada," märkis ta.

Lang: ennetav trahv väldiks uusi sigadusi

Justiitsminister Rein Lang rääkis eilsel pressikonverentsil, et ennetava trahvi eesmärk on vältida olukordi, kus õigusvastase käitumisega teenitud kasum on suurem kui makstavad kahjutasud, sest see annab motivatsiooni ka edaspidi seadust rikkuda. "Moraalne kahju ei pruugi olla üldse suur, aga selleks, et isik rohkem sigadusi ei teeks, võib kohus temalt välja mõista sellise summa, mis mõjutab teda edaspidi õiguskuulekalt käituma," seletas Lang.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi juhataja Raul Naritsa sõnul teeb riik õigesti, kui ta allikakaitse juriidiliselt korrastab. "Sellega lõppeks praegune eneseregulatsiooni olukord," märkis ta. Naritsa hinnangul astub riik kavandatavate muudatustega otsustava sammu garanteerimaks ajakirjandusvabadust. "Arvan, et professionaalse ajakirjaniku jaoks ei too antud regulatsioon kaasa olukorda, kus ta - toetudes anonüümsele allikale - loobuks erapooletust kajastamisest." Samas tõdeb ta, et allikakaitse ulatus on liiga rangelt seotud kohtumenetlusega või täpsemalt õigusega kohtumenetluses loobuda allikate avaldamisest.

Justiitsministeerium saatis eelnõu kolmapäeval kooskõlastusringile ja Lang loodab, et see jõuab valitsuse töölauale veel tänavu. Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks teiste hulgas ka pressinõukogule, avaliku sõna nõukogule, ringhäälingute liidule ja ajakirjanike liidule.