Venemaa peaminister Vladimir Putin. Foto: Reuters

Esindades Euroopa Liidu eesistujamaad, rääkis Reinfeldt eile õhtul telefonitsi Putiniga ja arutas asjaolu, et Ukraina ei pruugi olla võimeline täitma oma kohustusi Gazpromi ees, vahendas Reuters Rootsi valitsuse teadet.

Reinfeldti sõnul on Rootsi ELi eesistuja kohuseid täites probleemi põhjalikult jälginud – nagu tegi ka Tšehhi, kui ELi eest istus – ja jätkab seda. "Vestluse käigus arutati ka Nord Streami küsimust," teatas Rootsi valitsus. "Reinfeldt juhtis tähelepanu, et asja õiguslik uurimine veel käib ja pole lõpetatud."

Putin juhtis Euroopa Liidu juhtkonna tähelepanu muu hulgas Kiievi ametlikest kanalitest pärit signaalidele, et Venemaalt saabuva gaasi eest maksmisega võib tekkida probleeme, vahendas Interfaks Venemaa peaministri pressiteenistuse teadet.

Venemaa on Ukraina kaudu Euroopasse kulgeva gaasi transiidi katkestanud jaanuaris 2006 ja samuti tänavu jaanuaris. Gaasisõda Venemaa ja Ukraina vahel on seega sesoonne ja võrdlemisi ennustatav nähtus, puhkedes pea igal aastal. Iseasi, kas ka seekord peavad selle pärast külmetama bulgaarlased ja bosnialased, kelle kodusid köetakse Ukraina kaudu tuleva gaasiga.

Seekord on taustafaktoriks ka Ukraina presidendivalimised, mis toimuvad 17. jaanuaril. Reedeses telefonikõnes oma Ukraina kolleegi Julia Tõmošenkoga, kes on valimiste tõenäoline võitja, süüdistas Putin praegust Ukraina presidenti Viktor Juštšenkot uue gaasikriisi provotseerimises.