Ameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on raskustesse sattunud 60 000–70 000 kiirlaenude võtjat, kuid seni on reguleerimata, mida peab kiirlaenufirma enne lepingu sõlmimist oma kliendilt küsima. Maist jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatuse järgi ei peaks kiirlaenu krediidi kulukuse määr ületama tarbimislaenu intressi kolmekordset määra. „Kõik firmad seda aga ei järgi ja kui laenuvõtja satub hätta ning nn mõistlik laenu hind ületab kolmekordset määra, peab tarbija ise kohtusse pöörduma,” selgitas Sooniste.

Tallinna sotsiaaltöökeskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe sõnul on olukord võrreldes möödunud aastaga muutunud, sest praegu võib tööpuuduse kasvu tõttu võlanõustaja juurde sattuda pea igaüks. „Praktiliselt igal pöördujal on võetud juba üks või mitu kiirlaenu,” rääkis Schöbe. „Kerge on teha lepingusse linnuke, aga tegelikult pole mitte keegi tingimustega tutvunud.” Kui tarbijakaitseamet rõ­hutab, et kiirlaenud on mõeldud teadlikule tarbijale, siis Schöbe kogemus on sellele vastupidine.