Tänases Päevalehes kirjutas õiguskoolitusfirma juht Kalle Preismann, et uus liiklusseadus võib tekitada olukorra, kus kriminaalkaristuste määramine liiklusrikkumiste eest saab hoogu juurde.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles Päevaleht Online'ile, et praegu kriminaalkaristuse kaasa toova pooleteist promilli puhul saab inimene suurepäraselt aru, millega tegemist on - kehtiva seaduse kohaselt järgneb raske karistus ikkagi väga konkreetselt tahtlikule teole. Uue seaduse kohaselt algaks kriminaalasi 0,5 promillisest joobest.

„Omaette küsimus on see, kas me peame sildistama neid inimesi kriminaalkaristusega? Kas meil on vaja, et ühiskonnas oleks sedavõrd palju kriminaalkorras karistatud inimesi? Nende arv karta on, et kasvab ja kasvab,“ jätkas ta.

Sirk leidis, et tegemist on kriminaalpoliitiline küsimusega, mis toob lõppkokkuvõttes kaasa olukorra, kus kriminaalkaristusel pole enam õiget mõju.

„Emotsionaalses mõttes peavad inimesed liiklusrikkumisi sageli kuritegudeks ja näiteks hinnangute andmisel nimetatakse roolijoodikuid mõrvariteks. Üldine taust on ikkagi selline, et kui inimene on liiklusrikkumise toime pannud, siis teda tapja või vargaga samaväärseks ei peeta. See devalveerib kriminaalkaristuse ühiskondliku mõju ära,“ jätkas ta.

Sirk meenutas, et joobes juhtimine on olnud kriminaalkorras karistatav 1998. aastast.

Mopeedijuhid kontrolli alla

„Kogu see aeg on kurjategija mõistet ekspluateeritud natukene vääras suunas. Kui vaatame joobes juhtide arvu ja joobes juhtide osakaalu liiklusõnnetuste põhjustajate hulgas, siis see number ei ole tegelikult selle kümne aastaga muutunud. Sellisel meetmel ei ole liiklusohutuse seisukohaslt kuigi suurt mõju,“ lisas ta.

Liiklusekspert Johannes Pirita arvas, et karistuste liigne karmistamine pole õige.

„Mina kuulun sellesse parteisse, kes arvab, et ülearu ranged karistused on liiast. Praktika on näidanud, et ega need eriti ei aita. Kõige parem viis on tihe liiklusjärelvalve. Kui inimene on rikkunud, siis see rikkumine tuvastatakse. Karistuse rangus või suurus pole alati kõige parem lahendus,“ ütles ta.

Uue liiklusseaduse kohaselt hakatakse tulevast aastast mootorsõidukiteks pidama ka väikese mootorimahuga mopeede.

Indrek Sirk leiab, et siinkohal on küsimus eelkõige selles, millist ohtu kujutab konkreetne liikleja ümbritsevale.

„Nii nagu diferentseeritakse karistusi sõltuvalt joobeastmest, tuleb karistusi diferentseerida ka sõltuvalt sellest kui palju konkreetne inimene suudab ohtu tekitada,“ lisas ta.

„Praegu on küsimus, mitte niivõrd karistuspoliitilises õigustuses, et mopeedijuht on ohtlik ning selle pärast tema karistus on karmim, vaid hoopis selles, et mopeed on tõstetud varasemast kergliiklejate kategooriast mootorsõidukite kategooriasse. See on puhas seadustehniline muudatus, mis uue liiklusseadusega plaanis on ning selle laiemat mõju polegi analüüsitud,“ rääkis Sirk.

„Minu meelest ei pea mopeedijuhile määratav karistus olema võrdväärne veoauto või bussijuhile karistusega, kes sõidab mitmekümne tonnise sõidukiga,“ lisas ta.

Trüki

Saada