Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) ettepanek suunaks erakorralisele tehnoülevaatusele avariis tõsiselt kahjustada saanud sõidukid. Kehtiv seadus sellist olukorda ei reguleeri, mistõttu liigub LKF-i andmetel tänavatel hulgaliselt sõidukeid, millel on küll kehtiv ülevaatustunnistus, kuid mis on kuulutatud õnnetuse tõttu juba hävinuks. Ettepaneku kohaselt peaks õn­ne­tuses olnud sõiduki ülevaa­tuse kinni maksma autooma­nik ise. Kui sõiduk läheb müüki, peab kuluga arvestama ostja.

Kui avariiline sõiduk jääb omanikule või kui kindlustus­andja müüb selle komplektsena maha, võib igaüks selle taastada ning ilma kontrollita uuesti liiklusesse minna, selgitab LKF-i kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits. „Äärmuslikematel juhtumitel on autod kokkupõrke tagajärjel näiteks pooleks läinud või ei ole avanenud turvapadjad,” toob Ernits näite.

Toimib Hollandis, Austrias

Praegu koondab LKF tema sõnul kindlustusandjate poolt hävinenuks tunnistatud sõidukite kohta käiva info ja on valmis seda ka autoregistrikeskusele (ARK) edastama. „ARK on probleemiga kursis ning põhimõtteliselt valmis probleemi lahendama niipea, kui seadus seda võimaldab.” Ernitsa sõnul kehtib põhjalikku ülevaatust eeldav süsteem näiteks Hollandis, Austrias ja Luksemburgis.

Seda, et valdkond vajab veel reguleerimist, tunnistab ka Priit Vene majandusministeeriumist. „Vajaduse korral on antud ettepanekuga seoses kavas muuta menetluses olevat liiklusseaduse tervikteksti,” kinnitab veondus- ja liiklustalituse juhataja Vene võimalust lisada ettepanek liiklusseaduse eelnõusse.

Heausksetelt ostjatelt, kellele on müüdud kehtiva tehnoülevaatuse tunnistusega, ent avariiline sõiduk, on laekunud kaebusi ka ARK-le. Maanteeameti ülevaatuse talituse juhataja Karmo Uusmaa sõnul ei ole maantee­ametil sellisel juhul õigust tehnoülevaatuse tunnistust tühistada. Küll saab amet edastada info politseile, kes võib sõidukit liikluses kontrollida, ülevaatustunnistuse tühistada ja suunata auto erakorralisele ülevaatusele.

Remonditöökoda ise autot ülevaatusele saata ei tohi, sest see tooks omanikule lisakulu. „Võimalik oleks see juhul, kui kindlustusseltside lepingutesse lisataks punkt, et auto omanikule kompenseeritakse ka avariijärgse lisaülevaatuse maksumus,” arvas Tarmo Auto töökoja esindaja Külli Rajapuu.

Lihtne ülevaatus ei taga ohutust

•• Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel osalevad seaduseaugu tõttu liikluses tihti õigusaktidele mittevastavad sõidukid.

•• Selliste sõidukite puhul on neid avarii järel taastades tehtud suuri järeleandmisi turvalisuses ja taastusremondi kvaliteedis.

•• „Nõrk koht süsteemis ongi remondi kvaliteet, mida oleks vaja kontrollida enne, kui sõiduk uuesti tänavale liiklema lubatakse,” tõdeb If Kindlustuse sõidukikahjude osakonna juhataja Taavi Kiibus.

•• Kiibuse sõnul ei kontrolli praegu keegi kuidagi autoremondi kvaliteeti.

•• Näiteks ei kontrollita tema sõnul tavapärase tehnilise ülevaatuse käigus passiivse turvavarustuse korrasolekut ega sõiduki kere mõõtmeid või aktiivse turvavarustuse taastamise taset.

•• „Lisaks puudub ülevaatuse teostajal ka teave avarii toimumise, raskusastme ja piirkonna kohta,” ütleb Kiibus ja lisab, et tema arvates on süsteemi vaja kindlasti muuta.