Haridusministeeriumi otsus eraldada nooremarstidele 2,5 miljonit krooni tõstab nende sissetuleku eelmise aasta tasemele, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja reedel BNS-ile.
Raha makstakse nooremarstidele stipendiumina Tartu Ülikooli kaudu, selleks esitas ministeerium riigikogus menetletavale lisaeelarve seaduseelnõule muudatusettepaneku.
Raha residentide stipendiumiteks tuleb haridusministeeriumi valitsemisala muude kulutuste vähendamisest, märkis pressiesindaja.
"Meie arvestuste kohaselt peaks see nooremarstide sissetuleku senise taseme taastama," ütles pressiesindaja. Tema sõnul taastatakse nooremarstidele stipendiumisüsteem ajutise lahendusena alates juulist.
Arvestades, et eelmisel aastal kulus nooremarstide stipendiumidele viis miljonit krooni, ei võimalda haridusministeeriumi rahaeraldus tagantjärele kompenseerida esimesel poolaastal saamata jäänud stipendiume.
Eesti nooremarstide ühenduse juhatuse liige Toomas Kariis ütles reedel BNS-ile, et haridusministeeriumi otsus lahendab vaid osaliselt nooremarstide nõudmise.
Kariisi sõnul võimaldab see nooremarstide olukorda osaliselt leevendada, kuid kaugemat tulevikku puudutavad nõudmised on endiselt vastuseta.
Peaministri, sotsiaalministri ja haridusministri kirjalikku vastust veel ei ole, see lubati meile anda esmaspäevaks, ütles Kariis.
"Otsuse raha eraldada langetab riigikogu ja jääb loota, et ta selle järgmisel esmaspäeval ka teeb," lisas Kariis.
Esmaspäeval langetatav otsus, kas 26. juunil alustatakse hoiatusstreiki või mitte, sõltub Kariisi sõnul valitsuse liikmete vastusest ja riigikogu otsusest.
Üllatusega märkasime, et avalikkuse poole pöördumine oli üsna tõhus, tõdes Kariis valitsuse liikmeid ükskõiksuses ja tegevusetuses süüdistavale avalikule pöördumisele viidates.
Pressiesindaja sõnul näitas haridusministeerium stipendiumide maksmiseks raha eraldamisega üles arusaamist residentide raskest rahalisest seisust.
"Kuid järeleandmine ei tähenda aga mitte kogu süsteemi muutmisest taganemist," sõnas pressiesindaja. "Nad jäävad endiselt töövõtjaiks haiglates ja peavad ka tulevikus saama põhisissetuleku palgast, nagu see on tavaks mujal Euroopas," põhjendas ta eelmise aasta detsembris sündinud stipendiumikaotamise otsust.
Nooremarstid nõudsid residentidele ja internidele töötasu taastamist tagasiulatuvalt 1. jaanuarist vastavalt 4500 ja 2700 krooni kuus.
239 residendi ja 107 interni töötasuks koos sotsiaalmaksuga kulub 21,8 miljonit krooni aastas, koos sügisel lisanduvate residentide ja internidega kokku 23,66 miljonit krooni.
Nooremarstide andmeil on riik selleks planeerinud 16,46 miljonit krooni, seega on puudu 7,2 miljonit krooni.
Ühtlasi nõuavad nooremarstid riigilt neile koosseisuliste ametikohtade loomist baastervishoiuasutustes, et garanteerida residentidele ja internidele töölepingute sõlmimist nendele ametikohtadele.
Internide ja residentide sissetulek koosnes eelmisel aastal stipendiumist ja praktikatasust. Alates 1. jaanuarist lõpetati stipendiumi maksmine.
Valitsus tegi olukorra lahendamise ülesandeks sotsiaalministrile, kuid korduvatele lubadustele vaatamata ei ole lahendust leitud.
1. jaanuarist saavad 239 residenti ja 107 interni oma töö eest haiglates 2650 krooni kuus, seega peab erialakoolitusel olev arst toime tulema 2150 krooniga kuus. Eelmisel aastal saadi koos stipendiumiga 3500 krooni.
Samas suureneb haridusministeeriumi koolitustellimuse alusel alates 1. septembrist residentide üldarv 60 ja internide arv 23 võrra, seda olukorras, kus juba praegu puudub koolituse kvaliteedi tagamiseks piisav töökoormus ja sissetulekut on oluliselt vähendatud, seisab Eesti nooremarstide ühenduse pöördumises.
