NATO ründas eile Kunduzi provintsis kütuseveokeid. Foto: Reuters

 Euroopa Liidu välisministrid kõnelesid arengutest ja koostööst Pakistaniga kui ühest eeldusest julgeolekuolukorra parandamisele.

"Pakistanil on Afganistani stabiliseerimisel oluline roll – Afganistani ja Pakistani piirialade stabiilsus on tihedalt seotud," ütles Paet. "Koordineeritud koostöö rahvusvahelise üldsuse ning Pakistani ja Afganistani vahel on ekstremismi ületamiseks äärmiselt vajalik."

Paet toonitas, et 20. augustil toimunud Afganistani presidendi- ja kohalike provintsinõukogude valimistele hinnangu andmine ei ole veel lõppenud.

"Tegemist oli üle aastakümnete esimeste afgaanide endi poolt läbi viidud valimistega ja esmalt on oluline, et presidendi- ja kohalike provintsinõukogude valimised suudeti läbi viia," tõdes  Paet. "Samas on hulgaliselt teateid valimispettustest. Valimiste lõplikuks analüüsiks ja järeldusteks tuleb ära oodata ametlikud valimistulemused."

Paeti sõnul peab ka Euroopa Liidu edasine tegevus Afganistanis kaasa aitama afgaanide administratiivse võimekuse tõstmisele.

"Selleks, et jõuaksime oma eesmärgini, kus afgaanid ise enda riigiga hakkama saaksid, on muu hulgas vaja haldussuutlikku riigisüsteemi, mida Afganistanis praegu ei ole," nentis Paet.

Paeti sõnul on Euroopa Liit Afganistanis liikumas õiges suunas, kuid edasine tegevuskava Afganistanis peab olema väga konkreetne.

"Kui uus Afganistani president ja valitsus astuvad ametisse, tuleb ka Euroopa Liidu poolt meenutada, et valimiskampaania ajal antud lubadusi on tarvis täita. Ka on oluline eesmärk võitlus korruptsiooniga," väitis Paet.

Eesti peab oluliseks ka Eurooopa politseimissiooni tugevdamist Afganistanis. „Euroopa Liidul tuleb ka täita lubadus politseimissiooni täielikuks mehitamiseks,“ lisas Paet.

Paet toonitas, et suurimaks kannatajaks praeguses olukorras on tsiviilelanikud ning sisepagulaste arv Afganistanis küündib juba 3 miljonini.