Foto: Terje Lepp

„See ei ole iseenesest uus idee. Seda on aastaid arutatud nii Eestis kui ka Euroopas,“ rääkis Sirk Päevaleht Online’ile justiitsministeeriumi ettepanekut kommenteerides.

„Iseenesest olen ma pooldaval seisukohal, kuid ajastus on vale. Me oleme vähem kui aasta tagasi justiitsministeeriumi poolt algatatud seaduseelnõudega need joobeküsimused ümber reguleerinud, kehtestanud uued regulatsioonid,“ lisas ta.

Sirk meenutas, et selle aasta 1. juulil jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis sätestavad teistsugused karistused alkoholi tarbinud juhtidele ning joobeseisundi uue mõiste.

„Minu arvates ei ole see normaalne kui lühikeste ajavahemike järel tehakse sisuliselt kannapöördeid,“ jätkas ta.

Sirk rääkis, et alkoholijoobe piirmäära ühtlustamise eesmärk kogu Euroopa Liidus on tuua see madalamale neis riikides, kus roolis lubatakse olla suurema kui 0,5 promillise joobega.

„EL-i soovitused on pigem selles suunas, et ei ületaks 0.5 promilli, väiksemat piiri võib iga liikmesriik ise kehtestada,“ lisas ta.

Liiklusjurist on seisukohal, et igasugune nö rihma lõdvemaks laskmine viib selleni, et inimestel tekib suurem vabaduse tunne.

Sirk arvab, et piirmäära kergitamine liiklusohutusele mõju ei avalda, kuid see võib ühiskonnale anda psühholoogiliselt väga vale signaali.

Justiitsministeeriumi on teinud ettepaneku kaaluda alkoholi lubatud piirmäära tõstmist eelkõige normide ühtlustamise mõttes, võttes samas arvesse läbiviidud joobes juhtide uuringut ning riigikohtu otsust.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi sõnul on üsna loomulik, et kui Euroopas on üldiselt võetud suund 0,5 promillisele lubatud piirmäärale, siis võiks seda ühtlustamise huvides kaaluda ka Eesti.