Karistusreformi üks peamine seadus sai riigikogu heakskiidu

Justiitsministeeriumi seletuskirjas seadusnõule seisab, et vangistusseadus näeb ette senise kriminaaltäitesüsteemi kardinaalse ümberkorraldamise.

Vangistusseaduse peamine eesmärk on vabadusekaotuse kujundamine paindlikuks karistusliigiks, mis võimaldaks vabadusekaotust diferentseerida igale kinnipeetavale sobivasse vormi.

Seadus viib vabadusekaotuse täideviimise alused Eestis kooskõlla teiste Euroopa riikide analoogsete seadustega, pannes peamise rõhu kinnipeetava isikliku vastutustunde tekitamisele ja tema normaalsesse ellu tagasilülitumise tagamisele pärast vabanemist.

Selleks on seaduses põhjalikult läbi töötatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava küsimused, haridus ja töö, mis peavad tagama kinnipeetava teenimisvõimete säilimise ja vajadusel uue eriala omandamise.

Oluliseks peetakse vangistusseaduses sotsiaalabi andmist, et vangil säiliks positiivsed kontaktid ühiskonnaga ja vanglavälise suhtlemise põhimõtted.

Justiitsministeerium märkis, et kuna karistusseadustik põhimõtteliselt välistab lühiajaliste vabadusekaotuste kohaldamise, välja arvatud väga äärmuslikud juhud, siis on vangistusseadus orienteeritud kinnipeetavaga pikaajalisemate, üle üheaastaste, programmide läbiviimisele.