Valitsus loobub Balti Elektrijaama müügist
Juunis 1997 valitsusele üle antud äriplaani kohaselt kohustub NRG investeerima Narva Elektrijaamadesse 49% aktsiate eest 67,23 mln dollarit ehk üle miljardi krooni. Mullu novembris leppisid osapooled kokku, et NRG investeerib elektrijaamade kahe keskkonnasõbraliku katla ehitamisse 220 mln dollarit ehk üle 3 miljardi krooni, millele lisanduvad täiendavad investeeringud. Sellele lisandub 5 mln dollariline ehk 80 mln kroonine kohustus sotsiaalprogrammide täitmiseks.
NRG esindaja Hillar Lauri ütles, et Balti Elektrijaama sulgemine pole kõige parem variant. “Ka meie pakkumine ei saa sel juhul olema eriti hea,” nentis ta.
Endine majandusminister Andres Lipstok tunnistas, et talle tuli Balti Elektrijaama sulgemise kaalumine täieliku üllatusena. Samas ei tohiks see tema hinnangul oluliselt mõjutada tehingu hinda.
“Narva Elektrijaamade taga on 98% turgu, mis jääb Eesti Elektrijaama taha alles ja määrab tegeliku erastamisväärtuse,” selgitas Lipstok.
Erastamiskõnelustel väljasõelutud ühe variandi kohaselt Eesti Elektrijaam uuendatakse ja Balti Elektrijaam jääb reservi. Teine variant näeb ette Eesti Elektrijaama uuendamist ja Balti Elektrijaama täielikku sulgemist.
Kolmanda variandi kohaselt jätkavad mõlemad jaamad tööd ja mõlemaid uuendatakse. See variant on siiani olnud kõige tõsiseltvõetavam.
Lauri sõnul on iga variandi puhul oluline riigi nägemus, kui palju peaks lähiaastatel põlevkivi tootma ja kui palju sellest elektrienergiat tootma. “Meie ei välista ühtki stsenaariumi,” kinnitas NRG esindaja. “Pall on ikkagi valitsuse käes.”
Ka Pärnoja ei soovinud veel ühegi variandi suhtes pooldavat seisukohta avaldada. “Tuleb arvestada siseturu nõudlust ja ekspordi võimalusi,” ütles ta.
Valitsus arutab Narva Elektrijaamade erastamisega seonduvat kabinetiistungil 20. juunil. Pärnoja avaldas lootust, et seekord vähemalt mingi esialgne otsus langeb.
Pärast elektrijaamade erastamist jääb osa töölisi tööta, kuid vallandatavate töötajate arvu erastamise osapooled ei avalda. NRG moodustab viie aasta jooksul 80 miljoni krooni suuruse sotsiaalfondi, millest 80 protsendi ulatuses hakatakse finantseerima töötajate ümberõpet ja maksma lisapensione. 15 miljonit krooni läheb Ida-Virumaa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamiseks.
Praegu on Narva Elektrijaamades umbes 2250 töötajat, neist 982 Balti Elektrijaamas. Juba varasemate kokkulepete kohaselt toimunuks uuendustööd esmalt Eesti Elektrijaamas 2000.–2002. aastani ning Balti Elektrijaamas 2002 .–2004. aastani.
