Ungari vähemuse olukord Slovakkias on tihtipeale külma sõja järel tekitanud vastuolusid kahe riigi vahel. Pildil endine Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany ja Slovakkia peaminister Robert Fico. Foto: Reuters

Seadus peaks jõustuma septembri alguses. Selle kohaselt võib trahvida 5000 euroga inimesi, kes kasutavad avalikkuses – ja näiteks arstiga suheldes – slovaki keele asemel vähemuskeelt (näiteks ungari või mustlaskeelt), vahendas AFP.

"Ungari pöördub seoses Slovakkia keeleseadusega ÜRO ja Euroopa Nõukogu poole," ütles Péter Balázs eile pärast kohtumist president László Sólyomiga.

Ungari vähemust esindav Slovakkia erakond on esitanud seaduse peale kaebuse ka Slovakkia konstitutsioonikohtusse ning süüdistab seadust "19. sajandi keeleimperialismis", kirjutas Economist. Tegu ongi osalt ülemöödunud aastasaja viirastuste maadlusega: slovakid süüdistavad ungarlasi vastu 19. aastasaja tagaigatsemises. Toona kuulus Slovakkia Ungari kuningriiki, mida monarhina valitses küll Austria keiser – Esimese ilmasõja ajal "Švejkist" tuttav Franz Joseph I –, kuid Slovakkia siseasjade üle oli voli Budapestis asuva ungari valitsuse käes.

Slovakkia parempopulistliku peaministri Robert Fico sõnul tähendavad tegelikku probleemi inimesed, kes Slovakkia lõunaosas üritavad slovakke sundida ungari keelt õppima.

"Asi pole üksnes Ungari ja Slovakkia omavahelises erimeelsuses, kuna Slovakkia keeleseadus läheb vastuollu põhiliste Euroopa ja rahvusvaheliste normidega," ütles Ungari parlamendi väliskomisjoni esimees Zsolt Németh.

Ungari vähemus moodustab Slovakkia elanikest ligi kümnendiku, teine kümnendik Slovakkia rahvast on mustlased.

Slovakkia on viimasel ajal paistnud silma ka oma paremal juhul ükskõikse ja halvemal juhul vaenuliku suhtumisega mustlastest vähemusse.